"Praegune noorem põlvkond tunneb end liiga vabalt, teistega üldse ei arvestata. Ainult mina – mul on niimoodi mugav ja mind ei huvita, mis edasi saab."

Alicja Pajur, bussijuht
uuring Eesti lapsed kardavad kõige rohkem paroolide varastamist. Iga neljas on kogenud ohtu oma privaatsusele (0)
07. veebruar 2023

Pooled Eesti lapsed kardavad internetis kõige enam paroolide varastamist ning ilma nende nõusolekuta piltide ja videote jagamist, selgub Telia tellimusel ja Norstati poolt 2022. aasta lõpus läbi viidud laste ja noorte privaatsuse uuringust.

Telia juristi ja privaatsuse eksperdi Laura Laidi sõnul selgus uuringust, et tüdrukud kardavad ebasobivat lähenemist täiskasvanute ja meeste poolt ning ebasobiva sisuga pilte. Poisid pelgavad aga rohkem pettuseid – et keegi varastab nende konto või pettuse ohvriks langemist.

„Halb on see, et 40% lastest on millegi sellisega juba kokku puutunud. Positiivse poole pealt selgus aga, et lapsed oskavad kasutada meetmeid enda kaitseks ning teadsid ka seda, kust abi saab. Paljud uuringus osalenud lapsed ütlesid, et räägivad nendest asjadest oma vanematega. Samas näitavad uuringud, et noored on teatud asjades targemad kui vanemad. Näiteks kipuvad vanemad inimesed kergekäelisemalt oma andmeid internetis jagama,” ütles Laid.

Negatiivse poole pealt saab kahjuks kõnealusest uuringust järeldada, et paljud lapsed on millegi negatiivsega internetis kokku puutunud. Neid, kes pole midagi halba kogenud, on vaid kolmandik.

“Saime kinnitust, et lapsed on jätkuvalt üks ohustatumaid gruppe online-maailmas. Peame oluliseks uuringutega kätt pulsil hoida, kuidas noored ennast internetis tunnevad, milliste ohtudega kokku puutuvad ja mida nad kardavad. Nii teame ka paremini kaasa aidata turvalise keskkonna hoidmisele,” avas Laid uuringu leide.

Uuringust tulid välja ka teatavad erinevused eesti ja vene keelt kõnelevate laste vahel. Nii oli vene keelt kõnelevate laste seasrohkem neid vastajaid, kes olid internetis jaganud enda kohta isiklikku infot ja pilte. Vene lapsed tundsid ka vähem hirmu ohtude ees. “See on nüüd hea küsimus, miks see nii on: kas nad on julgemad või nad ei teadvusta ohte ja oska neid ära tunda,” märkis Laid.

Peamised erinevused poiste ja tüdrukute vastustest tulevad paraku välja väga karmidel teemadel:ahistamine ja jälitamine ning seksuaalse sisuga piltide ja sõnumite saatmine, mida tüdrukud kogevad poistega võrreldes rohkem. Poiste seas on võrreldes tüdrukutega rohkem neid, kes on kokku puutunud mängude keskkonnas konto ja teenitud asjade vargusega. 

Positiivsena tuli uuringust siiski välja, et kui midagi halba on juhtunud, siis nõu ja abi minnakse küsima lapsevanemalt ning enamik on abi ka saanud. Ent siin tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et küsimustik jõudis lapseni läbi lapsevanema, mis võib viidata sellele, et valimisse sattusid need pered ja lapsed, kus vanematel on lastega interneti teemadel juba hea suhe loodud. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja anonüümne.

Olulisemad järeldused ja tähelepanekud uuringust

Iga neljas laps on internetis kokku puutunud mõne privaatsust riivava olukorraga

  • Kõige enam (17% kõigist vastanutest) puututakse kokku inetute, solvavate või õelate  sõnumite saamisega;
  • Iga kümnes on langenud sotsiaalmeedia konto või mängu konto varguse ohvriks;
  • Iga kümnes ütleb, et nendega on soovimatult ühendust võtnud mõni võõras täiskasvanu. Tüdrukute hulgas on sellega kokku puutunuid 5% enam kui poiste seas;
  • Iga kümnes vastanud laps on saanud soovimatult seksuaalse sisuga pilte, videod või sõnumeid; 

Valdav enamus lapsi tunneb internetiohtude ees hirmu 

  • Vaid 14% vastanutest ütleb, et neil puudub hirm interneti ohtude ees;
  • Kõige enam kardetakse paroolide varastamist (43%) ja ilma lapse nõusolekuta temast piltide ja videote jagamist (37%); 
  • 30% vastanud tüdrukutest tunneb erinevate olukordade ees rohkem hirmu, eriti nende olukordade ees, mis puudutavad jälitamist, jälgimist, ilma nõusolekuta piltide/ videote jagamist ja ilma teadmata info kogumist; 
  • Poiste puhul on peamiseks hirmuks paroolide varastamine. Muid hirme tuntakse poiste seas võrreldes tüdrukutega oluliselt vähem. 

Iga neljas laps/noor on enda kohta internetis isiklikku infot avaldanud

  • Iga neljas laps kümnest on avaldanud enda kohta internetis isiklikku informatsiooni; Peamiselt jagatakse oma vanust, vähemal määral ka huvisid hobisid, kodulinna, ees- ja perenime;
  • Vanem vanuserühm (12-16 a) ja venekeelsed lapsed on enda kohta avaldanud oluliselt rohkem infot kui nooremad ja eestikeelsed lapsed. 

Valdav enamus lapsi on kasutanud vähemalt ühte meedet enda privaatsuse kaitseks

  • Valdav enamus lapsi/noori kasutab privaatsuse kaitsmiseks internetis enda arvates vähemalt ühte meedet. Peamiselt hoidutakse oma kontakt- või muude isiklike andmete jagamisest;
  • Veidi alla poole (46%) kinnitab, et ei jaga/postita ilma luba küsimata teiste inimeste andmeid; 
  • Vanem vanuserühm ning eestikeelsed lapsed on oma privaatsuse kaitseks enam erinevaid meetmeid kasutanud.

Interneti ohtude kohta on abi küsitud peamiselt vanematelt. Ametlikke kanaleid kasutatakse väga vähe 

  • Pea kõik uuringus osalenud lapsed/noored on küsinud abi interneti ohtude kohta ja valdavalt on seda ka saadud; 
  • Peamiselt küsitakse abi vanemate aga ka teiste pereliikmete käest, teisi kanaleid on kasutatud oluliselt vähem; 
  • Internetist ise infot otsinute, klienditeenindusega kontakteerunud või mängu/platvormi kaudu raporteerinud laste/noorte osakaal on madal. 

Telia tellimusel viis Norstat Eesti AS veebipaneeli uuringu läbi oktoober-november 2022. Kokku vastas uuringule 400 last ja noort vanuses 7-16, kellest 73% olid Eesti ja 28% Vene keelt kõnelevad. Sooliselt jagunesid vastajad järgmiselt: 51% poisid, 49% tüdrukud.

7. veebruar 2023 on rahvusvaheline turvalise interneti päev. Selle kohta, kuidas märgata ja ennetada küberkiusu ning kuidas selliste juhtumite puhu tegutseda, annab nii õpilastele, õpetajatele kui lapsevanematele nõu Suurima Julguse veebileht.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.