Riigikogu valimistel osalevad erakonnad on oma valimisprogrammides pühendanud olulise osa tervishoiu(poliitika)le.

Kui ka mõni erakond libiseb sellest valdkonnast üle pealiskaudselt, siis enamikul on paberile pandud väga põhjalikud seisukohad.

Eestimaa Rohelised

Üllatuslikult on kõige pikem tervishoiu osa erakonna Eestimaa Rohelised valimisprogrammis. Aga lohutuseks teistele võib öelda, et rohelistel ongi teistest mahukam programm ning tervishoiule pühendatud 40 punkti on vaid üks osa mitmekümnest leheküljest koosnevast programmist 2023, mille nad on sõnastanud pealkirjaga „Roheline energia, tark areng“.

Roheliste keskseks eesmärgiks on rohkem tervelt elatud aastaid ning õnne- ja kindlustunde kasv. „Me hoolitseme selle eest, et kõigil oleks ravikindlustus ning et inimesed pääseks mõistliku aja jooksul arsti juurde. Meie elukeskkond peab kiiresti vabanema tervist ohustavate ainete koormusest. Halb tervis langetab Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) 6–15% ja tekitab vaesust. Hea tervis on heaolu kasvu eeltingimus,“ kõlab sissejuhatuses kõlavalt.

Rohelised panevad taanduma nii vähi kui ka liigse kehakaalu. „Aitame kõigil, kes on võtnud nõuks oma diabeedi ja südamehaiguste, vähi ning teiste haiguste ning raskete terviseseisundite ohtu vähendada, kasutada vajadusel ja lisaks teistele võimalustele ka kaasaegseid tõhusaid kaalu alandavaid ravimeid.“

Eesmärgiks seatakse, et aastaks 2025 on kõigil kodanikel võimalus olla ravikindlustatud sõltumata nende tööhõivest ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast. „Tõstame tervishoiu eelarve arenenud riikidele omase 9%ni SKPst. Toetame ressursitasude, riiklikke sihtotstarbeliste investeeringute (nn karbi- ehk betooniraha) ja kodanikupalga osa suunamist tervishoidu.

Lisaraha peaks eelkõige minema ennetusse, et lisada tervelt elatud aastaid, esmatasandile ehk perearstidele, teadustulemuste kiiremasse rakendamisse ja taastus- ning järelravisse, et arstide heast tööst võimalikult palju kasu oleks.

Ravijärjekordade lühendamiseks aga tuleb lisaks üleriigilisele e-registratuurile tõsta tervishoiukulutuste osakaalu, tagada arstide-õdede järelkasv, parandada perearstide rahastust, laiendada e-konsultatsioonide võimalusi ja pikendada arstikeskuste vastuvõtuaegu, reguleerides õdede ja perearstide külastusaegade katvust. Lisaks peaks eriarsti juurde mitteilmumisel rakendama topeltvisiiditasusid, vältimaks olukordi, kus spetsialistide aega ei kasutata otstarbekohaselt.

Uued ja tõhusad ravimid peavad kiiremini jõudma soodusravimite nimekirja ja kasutusse. „Vähendame patsiendi omaosalustasu ravimite eest.“

Rohelised vähendaksid tervisliku mahetoidu käibemaksu ja sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete sotsiaalmaksukoormust. Nad toetavad täisväärtusliku taimetoidu kättesaadavamaks tegemist ja seisavad Eesti riiklike toitumissoovituste kaasajastamise eest nii, et need käsitleksid ka täisväärtuslikku taimset toitumist. „Teeme riigiasutustes ja avalikku sektorit teenindavate toitlustusasutuste menüüdes täisväärtusliku taimse toidu pakkumise ühe alternatiivina kohustuslikuks.“

Nad viivad tervisliku ja kodumaise mahetoidu nii lasteaedade kui ka koolide menüüdesse. Toit, mida hoolekandeasutustes serveeritakse, peab olema toitev, jätkusuutlikult toodetud ning kohalikel toorainetel põhinev.

„Reguleerime e-sigarettide, suitsuvaba kuumutatavat tubakat ja nikotiini sisaldavate vedelike kaubanduse ja aktsiisiga maksustamise, arvestades rahvatervise parandamise ja kahjude vähendamise eesmärke ning liikudes tubakavaba Eesti suunas,“ annab aimu kaugematest tervise edendamise plaanidest.

Samas ollakse mittemeditsiinilise kanepi riikliku reguleerimise ning alkoholile ja tubakale sarnase maksustamise poolt, mis ühe olulise aspektina vähendab alaealiste, kui suurima riskirühma, kanepitarvitamisega seotud riske. Selleks „võtame eeskuju Kanadast“.

Kompensatsiooniks peetakse oluliseks töökoormuse ja tööstressi ning sellest lähtuvate vaimse tervise probleemide vähendamist ning ennetamist. Alandame sammhaaval tööajanormi 40 tunnilt 32 tunnile nädalas, luues nii eeldusi efektiivsemaks tööajakasutuseks, osaajaga töötamiseks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks.

Keskerakond

Mahukas tervishoiu peatükk on lugeda Keskerakonna valimisprograamist. Deklareeritakse, et Eesti tervishoid peab olema kõigile inimestele kättesaadav. „Seisame solidaarse tervishoiumudeli ja inimkeskse tervishoiukorralduse eest, mis on orienteeritud patsientide ja tervishoiutöötajate vajadustele. Eestile ei sobi konkurentsile ja kasumile rajatud tervishoiusüsteem, mis keskendub vaid teenuste mahu suurendamisele. Tervishoiusüsteem peab lähtuma inimeste vajadustest ja ravikvaliteedi tõstmisest ning tuginema tervisevaldkonna osapoolte koostööle.“

Eesti tervishoiusüsteem on innovaatiline ning kaasaegne. Meie arstidele, õdedele ning teistele tervishoiusektoris töötavatele inimestele tuleb tagada konkurentsivõimeline palk ning kaasaegsed töötingimused. Riiklik tellimus arstide, õdede, proviisorite ja teiste meditsiinitöötajate koolitamiseks peab suurenema, kuna meie elanike ravivajadused kasvavad tulevikus veelgi. Oluline on suunata täiendavalt raha ennetustegevusele, et vähendada hilisemaid ravikulusid tervishoius.

Keskerakond peab vajalikuks tõsta inimeste tervena elatud eluaastaid ning oodatavat eluiga ning suunata tervishoidu lisaraha, et parandada arstiabi kättesaadavust ning vähendada ravijärjekordi. „Peame oluliseks kvaliteetse eratervishoiu arengut ning koostööd avaliku ja erasektori vahel tervishoiusüsteemis.“

Üheks põhisõnumiks on tagada kõigile Eestis elavatele inimestele ravikindlustus. Samuti parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti investeerides e-tervise lahendustesse, tervisetehnoloogiatesse ning personaalmeditsiini arendamisse.

Keskerakond tahab hoida arstide, õdede ja teiste meditsiinitöötajate palk konkurentsivõimelisena, et ennetada nende lahkumist teistesse riikidesse ning motiveerida juba lahkunud tervishoiutöötajaid Eestisse naasma. Erakond tahab ka rajada riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös Tallinna Haigla, et tõsta meditsiiniteenuste kvaliteeti ja arstiabi kättesaadavust Põhja-Eestis.

Soovitakse tugevdada riikliku tervishoiusüsteemi juhtimist, et vastutus oleks selgelt määratletud ja tõhusalt kontrollitud. Tervishoiuvõrgustik (haiglad ja tervisekeskused) peab olema patsientide vajadusi arvestades planeeritud ja vajaduspõhiselt rahastatud.

Eesmärgiks on vähendada inimeste omaosalust tervishoiuteenuste (sh hambaravi) eest tasumisel. Samas tuleb kahekordistada kehtivaid hambaravihüvitisi ning vähendada inimeste omaosalust. „Seome hambaravihüvitise lahti haigekassa lepingutest ning isikustame selle.“

Ravimite käibemaksu määra soovitakse alandada üheksalt protsendilt viiele ning vabastada retseptiravimid käibemaksust. Tagatakse haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast töötajale koostöös riigi ja tööandjaga.

Suurendatakse tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. „Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.“

Suureneks ka vastuvõtt tervishoiutöötajate erialadele Tartu Ülikoolis ja tervishoiu kõrgkoolides ning areneks nende väljaõpe. Senisest enam panustatakse vaimse tervise valdkonda ning paraneks psühholoogi ja psühhiaatri teenuse kättesaadavus. Suureneb riiklik koolitustellimus vastavatele erialadele.

Haigekassa rahastus suureneb erinevate ennetustegevuste osas, sh propageerimaks liikumist ja tervislikke eluviise kõigis vanuserühmades eesmärgiga vähendada inimeste ravikulusid.

Reformierakond

Jätkusuutliku tervishoiu peatükis väärtustab Reformierakond tervise hoidmist ja haiguste ennetamist. Eeldatakse igaühe personaalset vastutust oma tervise eest, sealhulgas tervislikke eluviise, regulaarset tervisekontrolli, vaktsineerimist ja sõeluuringutes osalemist.

Reformierakond võtab eesmärgiks igale inimesele individuaalse terviseplaani pakkumise. Igale täisealisele Eesti kodanikule kaalutakse tema geenikaardi loomist, mis võimaldaks inimestel paremini hinnata oma terviseriske ja teha valikuid tervishoiuteenuste vahel. „Tagame inimeste senisest laiema kaasatuse tervishoiualastesse teaduslikesse uuringutesse, parandades seeläbi rahva tervist ja kindlustades neile parima võimaliku ravi.“

Igale Eesti elanikule tagatakse esmatasandi tervishoiu ja sõeluuringute kättesaadavus. Ligipääs esmatasandi tervishoiule ja sõeluuringutele võimaldab haiguste varajast avastamist ning ravi ja ennetab terviseriskide realiseerumist, et hoida kokku tervishoiukulusid tulevikus.

Suureneb perearsti rolli igaühe tervise teejuhina. „Tugevdame perearstiabi nii, et perearsti meeskonnas oleks vajalik hulk õdesid, muid spetsialiste ja abipersonali, kes ühtse meeskonnana inimese tervisemuredega tegeleksid. Vajadusel peab inimene jõudma õigel ajal õige eriarsti juurde – see on saavutatav triaažiga, millena juba praegu toimib e-konsultatsioon.“

Suunamine eriarstiabisse käib aga ainult läbi kvaliteetse e-konsultatsiooni, mille käigus eriarsti meeskond hindab patsiendi abivajadust – selle olemust ja kiireloomulisust, nii et patsient satub alati õigel ajal õige spetsialisti juurde.

Kiirabi ja EMO-de koormust leevendatakse sellega, et luuakse suuremates linnades esmatasandi tervisekeskuste baasil valvekeskused, kuhu saavad pöörduda mitte-erakorraliste probleemidega patsiendid, kellel on võimalus saada konsultatsiooni tervishoiutöötajalt ka töövälisel ajal.

Tervishoiutöötajaid hoitakse kohapeal aga sellega, et tagatakse neile vääriline töötasu, eeskätt valdkondades, kus on suur spetsialistide puudus. „Suurendame märkimisväärselt õdede ja puudu olevate eriarstide koolitustellimust, tõstes ka õppekoha maksumust. Kutsume tagasi meditsiinisüsteemist juba lahkunud tervishoiutöötajad, võimaldades neile vajadusel ümberõpet ühelt erialalt teisele. Viime lõpule haiglavõrgu korrastamise, mis annab võimaluse eriarstide ümberpaiknemiseks.“

Samas toetab erakond arstide ja õdede sissetoomist teistest riikidest, võimaldades neile keeleõpet ja haridust. Jälgime, et arstide ja õdede koolitusmahud oleksid piisavad, aga arvestaksid ka koolitusvõimalustega. „Perearstide koormuse vähendamiseks võimaldame ühe perearstinimistu peale kahe arsti võtmist.“

Toetatakse hooldusvajaduse ennetamist. Esmatasandi tervishoiu ja hoolekande koordineerimine peab aitama inimesel võimalikult kaua iseseisvat toimetulekut säilitada. Suurendada tuleb koduteenuste valikuid, mahtu ja kättesaadavust. Vajadusel rakendatakse hoolduskoordinaatoreid.

Atraktiivsemaks muudetakse töötaja ja tööandja võimalusi täiendavate tervishoiukulude tegemisel, ennetamaks tööst tulenevaid terviseriske. Laiendatakse koduõendusteenuse pakkumist suure hooldusvajadusega puudega inimestele ja kroonilistele haigetele ning ajutise terviserikkega abivajajatele.

EKRE

„Päästame Eesti inimeste tervise!“ deklareerib EKRE ning teatab, et Eesti tervishoiusüsteem on kriisis ja vajab põhjalikku reformi. „Meie otsuste tagajärjel vähenevad ravijärjekorrad, suureneb inimeste valikuvõimalus ning ennetustöö abil väheneb ravivajaduse maht. Hoolitseme selle eest, et ühiskond toetab oma kõige nõrgemaid.“

EKRE plaan näeb ette tagada lühikesed ravijärjekorrad ja kvaliteetne arstiabi ka väiksemates haiglates ja tervisekeskustes. Vähendatakse EMO koormust ja raviraha ebamõistlikku kulutamist, suunates rohkem raha perearstisüsteemi paremasse toimimisse.

Eesmärgiks seatakse vähendada meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu erinevate meetmete abil ning lõpetatakse nende rahastamine maksumaksja raviraha eest. Uimastisõltlastele luuakse võõrutuskeskused, kus pakutakse tööteraapiat, sotsiaalset- ja psühholoogilist abi ning hingelist nõustamist.

„Suurendame oluliselt riiklike õppekohtade arvu tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas; loome tingimused, et Eestis hariduse saanud meedikud jääksid Eestisse. Tagame Haigekassaga sõlmitud lepingutega, et meditsiiniteenuste hinnad on vastavuses nende tegelike kuludega. Haiglates, kus on likvideeritud sünnitusabi teenus, tagame ööpäevaringse ämmaemanda valve; peremeditsiinis rahastame ämmaemandusteenuse laiendamist.“

Sarnaselt teistele vabastatakse ettevõtted erisoodustusmaksust, kui kulutused on seotud tervise edendamisega.

Sügava puudega inimeste hooldamise eest makstava hooldajatoetus tõstetakse miinimumpalgani ja suurendatakse puuduva töövõimega inimeste toetuse vähemalt miinimumpalgani. „Lõpetame korduvate taotluste esitamise nõude puude tõestamiseks.“

SDE

Sotsiaaldemokraatide põhiloosungina kõlab, et igal inimesel peab olema juurdepääs nüüdisaegsele arstiabile. Selleks tagatakse igaühele õigus arstiabile universaalse ravikindlustuse kaudu. „Teeme arenguhüppe vaimse tervise abi kättesaadavuses. Ehitame üles tervikliku vaimse tervise püramiidi, alates tervise hoidmisest kuni tipptasemel ravini. Haiguste ravi kõrval pöörame väga suurt tähelepanu haiguste ennetamisele ja tervislikele eluviisidele. Viime ellu liikumispöörde, et panna kogu Eesti rahvas regulaarselt liikuma.“

Kuna eakate inimeste osakaal ühiskonnas aina suureneb, siis kolmekordistatakse pensionäride puudetoetust. „Aitame muuta ühiskonda sõbralikuks eakatele ja lisavajadustega inimeste suhtes, muudame enesestmõistetavaks ligipääsetavuse avalikus ruumis ja hoonetes.“

Arendatakse ka tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi võimekust puudega inimeste ja eakate toetamiseks. „Kanname hoolt, et omavalitsustel oleks koduteenuste arendamiseks ja erivajadustega inimeste toetamiseks rohkem raha.“

Isamaa

Kuna viimaste aastate kriisid on tõsiselt kahjustanud inimeste turvatunnet ja igapäevast toimetulekut, siis tuleb Isamaa sõnul riigil pöörata tähelepanu sotsiaalkaitsele ja tervishoiupoliitikale, et pered ja üksikisikud saaksid üles ehitada elamisväärse, väärika elu.

Riigi ülesanne on pöörata tähelepanu abivajajatele ning luua igaühele võimalused ühiskonda panustada vastavalt oma võimetele. Abivajaja, tema lähedaste, sotsiaaltöötaja ja perearstikeskuse vahelise koostöö parandamisega arendab riik sotsiaalhoolekandesüsteemi kui tervikut. Esmatähtsaks peab Isamaa koduhoolduse ja hoolekandeasutuste vaheliste tasakaalustatud rahaliste meetmete loomist.

Inimene vastutab oma tervise eest. Selle vastutuse kandmiseks tuleb talle tagada mugav ligipääs oma terviseteabele ja mitmekülgsed võimalused tervisekindlustuse korraldamiseks. „Arstiabi kiire kättesaadavuse tagamiseks tuleb riigil parandada rahalist ja tehnilist võimekust ning korraldada sujuv ülesannete jaotumine perearstide, eriarstide ja sotsiaaltöötajate vahel. Sageli inimvõimete piiril tegutsevate tervishoiutöötajate töötingimuste parandamine on riigile elutähtis.“

Isamaa juurutab esmatasandi arstiabi osutamisel patsiendilepingu, mis motiveerib koostama patsiendi tervise jälgimise juhendi ja isikliku terviseplaani. Parandatakse koduhoolduse kättesaadavust, suurendades võimalusi selle rahastamiseks ja koduste hooldusteenuste mitmekesistamiseks.

Isamaa uuendab ja mitmekesistab töötajate ja tööandjate võimalusi tervisekulutuste korvamiseks ning omaosaluse koormuse vähendamiseks. Tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvabastus suureneb 200 euroni kvartalis.

Eesti 200

Eesti 200 eesmärk on ehitada Eestisse vajaduspõhine tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem, mis jõuab iga inimeseni personaalselt õigel ajal ja õiges kohas ning õigel viisil. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid tuleb koos toimima panna, sest inimene on tervik. „Soovime hoida inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu tasakaalu. Abi tuleb anda inimesekeskselt, mitte valdkonna- või asutuspõhiselt. Meie jaoks on oluline pöörata tähelepanu nii inimeste füüsilisele kui vaimsele tervisele, liikuvusele, tervena elatud aastatele ja Eesti inimeste õnnetundele.“

Eesti 200 väärtustab tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid, kes toetavad meie riigi peamist väärtust – meie inimesi. Selleks et kaua õppinud spetsialistid saaksid teha oma tööd, tuleb selgelt määratleda erinevate rollide ja süsteemide pädevused, õigused ja vastutus.

Tervishoiupoliitikas toetatakse tervisekeskuste meeskondade suurendamist, et inimesel on võimalik saada erisuguste probleemide puhul abi. „Toome esmatasandile lisaks füsioterapeudid, tegevusterapeudid, kogemusnõustajad, vaimse tervise õed, koduõed, psühholoogid jt spetsialistid.“

Kogu tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna raha ning teenuste koordineerimise viiakse ühtse Heaolu fondi alla. Laiendatakse universaalset solidaarset kindlustust esmatasandi perearstiabile, võttes koormuse ära erakorralise meditsiini osakondadelt.

Nüüdisajastatakse tervishoiuasutuste rahastusmudelit. Tagatakse tegevuse stabiilsus riiklikele suurhaiglatele ja võimaldatakse teistel tõestatud kvaliteediga tervishoiuasutustel pakkuda teenuseid sõltumata omandivormist.

„Muudame tervishoiu- ja sotsiaalkaitseteenuste hindamise ning määramise paindlikuks lähtuvalt inimese vajadustest. Muudame teenuste rahastuse erialade üleselt episoodipõhiseks ning tagame inimese vaatenurgast ühe ukse poliitika, liites ühtsesse süsteemi sotsiaalkindlustusameti, haigekassa ja töötukassa vastavad tänapäeva teenused.“

Eesti 200 võimaldab raviasutustel lisaks riiklikule kindlustushinnale kehtestada omaosalustasu, kui see on vajalik eeldus teenuse pakkumiseks ja abivajaja soovib teenuse pakkujat kasutada. Abivajaja saab kasutada riiklikku kindlustusraha kõigis teenust osutavates meditsiiniasutustes vabal valikul. „Omaosalus ei laiene tänapäeva mõistes ravikindlustustatutega võrdsustatud inimestele, kelle eest riik tasub sotsiaalmaksu – lapsed, töötud, töövõime kaotusega inimesed, rasedad, pensioniealised.“