Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles kolmapäeval Brüsselis  kestliku linnajuhtimise ümarlaual, et Euroopa rohelised pealinnad peavad olema uuendusmeelsed ning võtma juhtrolli jätkusuutlike, vastupidavate ja kaasavate tulevikulinnade loomisel.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul seisavad tänapäeval linnad silmitsi uute ja kasvavate väljakutsetega – nagu kliimamuutused, endiselt kestev COVID-19 pandeemia ja selle tagajärjed, laastav sõda Ukrainas ning kasvav sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus.

Kogemuste vahetamisest sünnivad uued ideed

“Nii nagu 2006. aastal kui Euroopa roheliste linnade mõte Tallinnas sündis, nii on ka täna vaja viia kokku kestlikult mõtlevad linnad, et vahetada kogemusi ja häid ideid,“ ütles Kõlvart.

Kõlvart sõnas, et ei ole mõistlik ja efektiivne toetada arengut ainult üksikprojektide põhjal. „Ühe rahastuse raames peab arvestama kõikide valdkondadega, mis on seotud linna arenguga. Selline kontseptuaalne lähenemine ongi praegu kõigi Euroopa linnade suurim ootus.“

„Meil on väga palju tööd teha, nagu näiteks luua paremad kontaktid noorte, kõrgkoolide, teadusasutuste ja ettevõtetega. Linnad tuleb muuta niisugusteks, nagu nad peaksid olema,“ ütles Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi asedirektor Veronica Manfredi.

Palju kõneainet on pakkunud ka avalikud ruumid. „Saame näidata, et avalikus ruumis saab omavahel siduda nii rohelise, sotsiaalse kui ka majandusliku eluviisi. See on täiesti tehtav ning sellest võidaksid kõik,“ lisas ta.

Mida aga õppisid Euroopa eelmised rohelised pealinnad ning millised on soovitused uuele rohepealinnale?

Lahti linnapea Pekka Timonen lausus, et Lahti Euroopa rohelise pealinnana 2021. aastal oli väga edukas ning võitis sellest palju. „Õppetund aga peitub selles, et töötada tuleb kõigiga koos. Roheline pealinn pole linna ega kellegi eraprojekt. Kõik saavad panustada ja kõik võidavad sellest. Tehke roheline pealinn kõigile. Tehke seda koos, ühendage kõik jõud,“ soovitas ta.

„Euroopa rohelise pealinna võrgustikku peaks kasutama kui eeskuju Euroopa Liidus. Peab olema näha ja käega katsutav, et tulevik, mida pakume on seda väärt,“ rääkis Prantsusmaa Grenoble´i (rohepealinn 2022) linnapea Éric Piolle. „See tähendab ka paremat elu kui praegu. Roheline pealinn peaks suhtlema otse teiste Euroopa linnadega näidates, et rohepööre on kasulik elukeskkonnale ning mitte ainult planeedile, vaid inimeste igapäevaelule.“

Euroopa roheline pealinn 2023 Tallinn kutsus Brüsselis kokku kestliku linnajuhtimise ümarlaua, et arutada linnade rolli Euroopa Liidu (EL) kliimaeesmärkide saavutamisel. Sel aastal juhib Tallinn Euroopa roheliste pealinnade võrgustikku ning üks tiitliaasta lipuprojektidest on kestliku juhtimise ja linnaarengu kompetentsikeskuse loomine ning sealhulgas ka teiste Euroopa linnade ja EL-i institutsioonidega koostöövõrgustiku arendamine.

Kohalik tasand toob muutuse inimeste heaolus

Ümarlaual arutati ettepanekuid EL-i linnapoliitikate- ja algatuste paremaks koordineerimiseks ning Euroopa rohelise pealinna algatuse ning roheliste pealinnade rolli tugevdamiseks, samuti kestliku juhtimise väljakutseid linnade võimekuse tõstmiseks.

Arutelul leiti, et just kohalik tasand on see, mis toob inimeste heaolus kõige otsesema muutuse ja aitab oluliselt kaasa saavutada ELi ambitsiooni olla 2050. aastaks kliimaneutraalne maailmajagu. Kõlvart rõhutas, et uute kestlike  juhtimisstrateegiate väljatöötamine annab ka võimaluse pakkuda paremat tuge Ukraina linnade ülesehitamisel ning toetada Ukrainat EL-iga ühinemise protsessis.

Eesti alalises esinduses toimunud linnade kestliku juhtimise arutelu avas Eesti suursaadik Belgias, Artur Kink ning sellel osalesid Euroopa Komisjoni keskkonnapeadirektoraadi peadirektori asetäitja Veronica Manfredi, mitme mõttekoja ja viie Euroopa linna esindajad, sealhulgas ka eelmiste Euroopa roheliste pealinnade Lahti ja Grenoble’i linnapead Pekka Timonen ja Eric Piolle. Eesti esinduses avati ka näitus Tallinna elurikkusest, mis toob kodumaa looduse Brüsseli kohalike eestlaste juurde.

Õhtul toimus Brüsseli raekojas linnapea Kõlvarti vastuvõtt Tallinna Euroopa rohelise pealinna aasta avamiseks, kuhu oli kutsutud Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson, Eesti Euroopa Parlamendi saadikud, Eesti suursaadik Belgias hr Artur Kink ning Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee esindajad, liikmesriikide keskkonna ja innovatsiooniga tegelevad ametnikud, regioonide ja linnade esindajad Brüsselis jm rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Vastuvõtul esines ka ansambel Puuluup.