“Ukraina saab oma linnade ülesehitamisel kasutada roheliste pealinnade loodud lahendusi, et vältida Euroopa linnade varem tehtud vigu,” lausus linnapea Mihhail Kõlvart Euroopa rohelise pealinna avatseremoonial Brüsselis.
Tallinn kutsus Brüsselis kokku ka kestliku linnajuhtimise ümarlaua, et arutada linnade rolli kliimamuutuste ohjeldamisel Euroopa Liidus. Sel aastal juhib Tallinn Euroopa roheliste pealinnade võrgustikku.
Kõlvart ütles eelmisel kolmapäeval Brüsselis kestliku linnajuhtimise ümarlaual, et Euroopa rohelised pealinnad peavad olema uuendusmeelsed ning võtma juhtrolli jätkusuutlike, vastupidavate ja kaasavate tulevikulinnade loomisel. “Roheline pealinn ei ole ainult ilus tiitel või isegi mitte eeskuju, mille alusel kujundada oma linna,” lausus ta. “Roheline pealinn on eelkõige süsteem, kuhu on kaasatud kõik linna valdkonnad. Seda süsteemi saab siis tuua teistele eeskujuks.”
Rohelusest võidavad kõik
Kõlvarti sõnul seisavad linnad tänapäeval silmitsi uute ja kasvavate väljakutsetega – nagu kliimamuutused, endiselt kestev Covid-19 pandeemia ja selle tagajärjed, laastav sõda Ukrainas ning kasvav sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus. “Nii nagu 2006. aastal, kui Euroopa roheliste linnade mõte Tallinnas sündis, nii on ka praegu vaja viia kokku kestlikult mõtlevad linnad, et vahetada kogemusi ja häid ideid,” ütles Kõlvart.
Euroopa roheline pealinn 2023 Tallinn kutsus Brüsselis kokku ümarlaua, et arutada linnade rolli Euroopa Liidu (EL) kliimaeesmärkide saavutamisel. Sel aastal juhib Tallinn Euroopa roheliste pealinnade võrgustikku. Üks tiitliaasta lipuprojektidest on kestliku juhtimise ja linnaarengu kompetentsikeskuse loomine ning teiste Euroopa linnade ja EL-i institutsioonidega koostöö arendamine.
Lahti linnapea Pekka Timoneni sõnul õpetas rohelise pealinna aasta (2021) just kõigiga koostööd tegema. “Rohelise pealinna tiitel ei kuulu vaid linnale või mõnele ürituste korraldajale, vaid kõigile.” märkis ta. “Meie rohelise pealinna aasta oli väga edukas, saime sellest palju kasu.”
Timonen rõõmustas, et üha rohkem linnu mõtleb roheliselt. “Linnad ja Euroopa Komisjon peaksid selles osas paremini koos töötama,” märkis ta. “Tõsi, koostöö roheliste pealinnade võrgustikus läheb ajaga järjest paremaks. Mul on hea meel, et Tallinn on näinud palju vaeva võrgustiku kujundamisel.”
Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi peadirektori asetäitja Veronica Manfredi rääkis, et tal on hea meel näha, kuidas kõikjal Euroopas on tiitlist kasu olnud. “Rohelise pealinna tiitel on väga palju muutnud viisi, kuidas selle saanud linnad toimivad ja nende elanikud mõtlevad,” lausus ta. “Rohelised pealinnad ja nende ümbrus on muutunud ka ettevõtetele ligitõmbavamaks. Rohelisemale tulevikule mõeldes peavad koostööd tegema firmad, ülikoolid, teadlased ja noored, et muuta linna selliseks, nagu see peab olema. Me saame muuta avalikke kohti linnas, et need oleks samal ajal rohelised ning sotsiaalselt ja majanduslikult mõttekad. See on tehtav ja sellest võidavad kõik.”
Eesti esinduses näitus Tallinna loodusest
Kõlvart rõhutas, et uute kestlike juhtimisstrateegiate väljatöötamine annab võimaluse pakkuda paremat tuge Ukraina linnade ülesehitamisel ning toetada Ukrainat EL-iga ühinemisel. “Ukraina saab oma linnade ülesehitamisel kasutada juba roheliste pealinnade kujundatud lahendusi ja süsteeme,” rääkis ta. “Nii võib ta vahele jätta need vead, mida on teinud teised Euroopa linnad.”
Arutelul leiti, et just linnad jt omavalitsused toovad inimeste heaolus kõige otsesema muutuse ja aitavad oluliselt kaasa EL-i ambitsioonile olla 2050. aastaks kliimaneutraalne maailmajagu. Möödunud aasta Euroopa rohelise pealinna Grenoble’i linnapea Éric Piolle sõnul toetus tema linn tiitliaastal teadusele, kultuurile ning demokraatiale ja koostööle meie elanikega. “Tiitli saanud linnad peavad olema eeskujuks kogu Euroopa Liidule, sest me vajame paiku, kus näidata, kuidas tuleviku ühiskond võiks toimida,” märkis ta. “Et see roheline tulevik on ihaldusväärne ja hea meile kõigile – mitte ainult planeedile, vaid ka meie igapäevaelule mõeldes.”
Eesti alalises esinduses toimunud linnade kestliku juhtimise arutelu avas Eesti suursaadik Belgias Artur Kink. Eesti esinduses avati ka näitus Tallinna elurikkusest, mis toob kodumaa looduse Brüsselis elavate eestlaste juurde.
Õhtul toimus Brüsseli raekojas linnapea Kõlvarti vastuvõtt Tallinna Euroopa rohelise pealinna aasta avamiseks, kuhu olid kutsutud Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson, Eesti Euroopa Parlamendi saadikud, Eesti suursaadik ning Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee esindajad, liikmesriikides keskkonna ja innovatsiooniga tegelevad ametnikud, regioonide ja linnade esindajad Brüsselis jm rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Vastuvõtul esines ka ansambel Puuluup.
