“Me oleme läbi elanud Gonsiori tänava ümberehituse ja seetõttu juba karastunud,” muigab ühistujuht Taavi Kuri, kui küsida, kuidas sealsed elanikud suhtuvad südalinnas algavasse trammitee ehitusse. Kuigi liikluses tuleb üks muudatus teise järel ja piirkond muutub tõeliseks ehitustandriks, vaatavad nad asja pigem stoiliselt, sest lõpuks võidavad ju kõik.

Uue trammiliini ehitamine algab 7. märtsil. See seob Tallinna Vanasadama praeguste ehk n-ö vanade liinidega. Tegemist on aga väga olulise lüliga Tallinna trammiliinide ketis. Ühte trammivõrku saavad ühendatud linna merevärav, lennuvärav ja rajatav Rail Balticu ühistranspordikeskus Ülemistel ehk siis bussi- ja rongiliinid. Kuigi numbrit pole uuele liinile veel antud, võib seda tinglikult nimetada viiendaks.
Ligikaudu 2,5 kilomeetrine uus lõik algab Kivisilla ja Gonsiori tänava ristmikust. Edasi kulgeks see A. Laikmaa tänava kaudu, Viru keskuse ja Tallinki hotelli vahelt läbi Ahtri tänavasse ja sealt edasi Vanasadamasse.
Uus liinilõik lõpeks Põhja puiesteel, kus liituks praeguse trammiteega. Kaubamaja juures asuv  jalakäijate tunnel suletakse ja edaspidi saab sealset ristmikku ületada maa pealt.

Tulemuse nimel tasub kannatada

Ümberkorraldusi tehakse liikluses sel aastal muidugi palju. Nagu ütles abilinnapea Vladimir Svet: keegi ei kavatsegi väita, et ehituse aeg saab olema kerge. Lisaks tuleb kesklinnas elavatel või töötavatel inimestel tööpäeva sees kannatada välja ehitusmüra trassi lähedal.
Gonsiori tänaval mitmeid ühistuid juhtiv Ülari Tiits nentis, et kohalikud suhtuvad eesootavasse murega, kuid lõpuks mõistetakse, et ebamugavused on ajutised ja trammiliin vaid tõstab ümbruskonna väärtust.
“Alguses ollakse tõrksad, siis aga saadakse aru, et nii on kõigile parem,” rääkis Tiits ja lisas, et paralleelele võib tõmmata mitmete teiste Tallinna suurehitustega.

Praegu ei kujuta elu ette näiteks Ülemiste liiklussõlme või Reidi teeta. Nendegi puhul on tulnud taluda suuremaid ja väiksemaid ebamugavusi ja ajutisi ümberkorraldusi, mis on pannud küsima, milleks seda on vaja. “Mulle meeldib, et linn areneb, ja see kõik on täiesti normaalne,” lisas Tiits.
Tema sõnul teeb osale Gonsiori tänava elanikest trammitee ehituse aegsest ebamugavusest märksa rohkem muret hoopis kergliikluse ja jalakäijate ühistee. Gonsiori t äärsest hoovist autoga ükskõik kui aeglaselt välja sõites valitseb ikkagi oht, et mõni rattur kimab otsa, sest juht ümber nurga ei näe.
Kui küsida, millistest igapäevaelu muredest inimesed rohkem räägivad, siis just sellest, aga mitte uuest trammiteest. Mõistlik on Tiitsi arvates ka rajatava trammitee lähedusse jääv Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimine just nüüd, talvel. Suvel tõuseks märksa suurem hulk tolmu. Siiski saab veel üks kesklinna suurehitus ehk Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimine sügisel valmis. See tähendab, et kõige keerulisemaks ajaks kujunebki selles piirkonnas kevad ja suvi.

Rahvale meeldivad rööpad

Inimesed on harjunud, sest kogu sealne piirkond on olnud pidevas rekonstrueerimise keerises ja selle keskel asumisest on juba saanud justnagu elustiil.
“Me oleme läbi elanud Gonsiori tänava rekonstrueerimise ja seetõttu juba karastunud,” muigas Gonsiori tänava ühe ühistu juht Taavi Kuri. Gonsiori tänava rekonstrueerimine ja sellega paralleelse J. Vilmsi tänava taastusremont on tema sõnul õpetanud kohalikke kohanema ümbersõitude jm ajutiste muudatustega. Nõnda on inimestel juba tekkinud harjumus.
Samas kurdab mõni kohalik, et ei tea, kust ümbersõitude skeeme leida.  Võrgulehekülg https://www.tallinn.ee/et/vanasadamatramm, kus neid pidevalt avaldatakse, ei ole veel paljudele tuttavaks saanud.
Kuigi mõni skeptik võib öelda, et ärgem piinutagem inimesi ümbersõitudega, vedage Vanasadamasse uus bussiliin või paar ning asi vask, oleks see isegi mitte pool, vaid veerand lahendust. Uuringud on näidanud, et sõltuvalt sõiduki tüübist suudab tramm tunnis teenindada 1000-3000 reisijat ning buss vaid 300-600. Rääkimata sellest, et trammi liikumiskiirus linnas on märksa suurem, sest ta ei sõltu niivõrd palju ummikutest või juhuslikest liiklustakistustest.  

Rahvast saab aga sel liinil olema palju.
Ka on huvitav, et kui anda inimesele valida, millise ühissõiduki vastu oma autosõit vahetada, eelistatakse trammi bussile. Võib-olla on siin mängus mingid lapsepõlvest pärit assotsiatsioonid mängurongidest, aga rööbastransport meeldib inimestele kõige rohkem. Seega, mida rohkem linnas tramme, seda rohkem on lootust, et väheneb isiklike autode kasutamine.
Uus trammiliin annab aga lisaks sellele, et muudab linlaste liikumise mugavamaks, turismile hoogu juurde.
“Loomulikult on oluline, et saad sõita ühest sõlmpunktist teise ilma taksot võtmata,” lausus turismi- ja reisifirmade liidu peasekretär Merike Hallik.
Tema sõnul võib  Tallinna lennujaama nimetada asukoha poolest reisija jaoks üheks mugavamaks maailmas. Sinna viiv trammiliin, mis valmis 2017, on palju juurde andnud. Uus sadamatramm peaks aga eriti meeldima üksikturistidele või ärireisijatele, kellele ei ole transporti korraldatud. 
“Selle liini puhul on oluline, et ühenduvad eri transpordisõlmed, sest inimesel peab edaspidi võimalik olema lihtsalt valida, kas ehk asendada lendamine Riiga hoopis neljatunnise rongisõiduga sinna,” viitas Hallik rajatavale Rail Balticu terminalile. Halliku sõnul on oluline võimalus valida lennuki asemel rong, sest nõnda on keskkonnasõbralikum.
Uue trammiliini ehitust veab AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Tiit Joosti, kes on juba kogenud taristuehitushunt. Ilmselt Eesti osavaim ehitusjuht selles vallas. Ta on saanud kõvad kogemused 4. trammiliini rekonstrueerimisest ja lennujaama viiva trammiliini rajamisest.
Joosti rääkis, et uue trammiliini rajamine pole kaugeltki vaid rööbaste mahapanek, nagu võhikule võib tunduda. See eeldab linnaruumis mastaapseid, keerulisi ja sellest tulenevalt ka ajamahukaid ehitustöid.
Trassi eri lõike ehitatakse eri aegadel. Kuid järjestus on kõikjal sama – alustatakse lahtikaevamistega. Seejärel saab ehitada maa all ümber seal asuvate kommunikatsioonide trasse ja torustikke ning teha muid sedasorti töid, mis hiljem linnaruumis silmale nähtamatuks jäävad.
Kui maa-alune trasside võrgustik on korda tehtud, saab ometi alustada juba laiemale üldsusele rõõmu pakkuva osaga: trammirööbaste ja kontaktvõrgu rajamisega.
“Kui eelnevad tööd on kogu trammitrassi ulatuses tehtud, saab hakata sõitma tramm ning järgneb kauni tänavaruumi kujundamine trammirööbaste ümber,” rääkis Joosti.
Muuhulgas tuleb kolme jalgpalliväljaku jagu maha laduda uusi sõidu- ja kõnniteekatteid.

Uus liin ristub vanaga kolmes kohas

Kui küsida, miks tuleb trammiliiklus vanadel liinidel osaliselt seisma panna – kusjuures peaaegu kolm nädalat augustis-septembris seisavad üldse kõik trammid –, siis sellel on lihtne põhjus.
Uue trammiliini rajamine nimelt eeldab ümberehitust Tallinna trammiteede kolmes punktis. Need on Kivisilla ja Gonsiori tänava ristumiskoht, kust uus trammiliini trass alguse saab, ning Laikmaa/Hobujaama ja Narva mnt ristumine, kus uus trammitee ristub olemasolevate trammirööbastega. Kolmas ümberehituskoht asub  Mere puiesteel Linnahalli trammipeatuse lähistel, kus uue trammiliini trass olemasoleva trammiteega liitub.
Joosti ütles, et kui ehitatakse uue trammitee liitumist või ristumist praegusega, ei saa trammid mõistagi sealt läbi sõita. “Erinevalt autoliiklusest ei ole võimalik tramme ehitustööde ajaks ümbersõidule suunata,” möönis ta.
Ehitada saab eri ristumistel, kus uus liin kohtub vanaga, aga eri aegadel, mitte korraga – vastavalt sellele, millal on see tehnoloogiliselt ja linna liikluskorraldust arvestades võimalik.
Kogu taoline ehitamine, mis jõuab finišisse veebruaris 2025, on nagu üks suur mosaiigiladumine. Meeletu hulk pisiasju tuleb omavahel klappima panna arvestusega, et pealtnäha pisiasi võib mõjutada vähemalt ajutiselt kümnete tuhandete linlaste igapäevaelu.

Laulupeo rongkäik ära ei jää

Muu hulgas on arvestatud, et suvine laulupeo rongkäik saaks ikkagi toimuda. Seega pannakse mõned ristmikud Narva mnt kinni alles pärast rongkäiku ehk alates 3. juulist.
“Kuna tegemist on suure ehitusobjektiga, võivad sulgemiste ajad ettenägematute olukordade puhul nihkuda,” rääkis Tiit Joosti. “Samuti tekib kindlasti olukordi, kus trammitee mõni lõik on küll valmis, kuid tramm ei saa sellel veel sõita, kuna trassi teises asukohas ei ole veel rööbastee sõidetav. Või siis on uue trammitee puhul rööbastee juba paigas, kuid kontaktvõrku ja tänavakatendeid alles ehitatakse.”

Uue trammiliini ehituse ajal peatub trammiliiklus osaliselt

• Trammiliinide nr 2 ja 4 liiklus peatub alates 14. aprillist, kui algab Kivisilla ja Gonsiori tänava ristmikul rööbastee ja kollektorite ehitus. Need liinid jäävad suletuks septembri keskpaigani.
• Sel ajal asendab suletud liine osaliselt trammiliin nr 6, mis hakkab sõitma Koplist Viru ringi kaudu Tondile ja tagasi. 6. tramm on praeguse plaani järgi seega käigus aprilli keskpaigast kuni 27. augustini, mil ligi kolmeks nädalaks peatub kogu trammiliiklus kogu linnas.
• Alates 28. augustist kuni 16. septembrini ei sõida Tallinnas seega ükski tramm. Need asendatakse bussidega.
• Trammiliinid nr 1 ja 3 jäävad sõitma kuni noorte laulu- ja tantsupeo lõpuni 2. juulil, kuid alates 3. juulist katkeb ka nende liikumine Kadrioru suunas. Siis läheb trammidele nimelt kinni Narva maantee ja Hobujaama ristmik.
• Tavapärane trammiliiklus hakkab linnas taastuma alates 16. septembrist, mil 3. ja 4. liinil hakkab kõik olema nagu varem. 1. ja 2. liini liiklus taastub alates 18. novembrist.
• 1. ja 2. liini katkestuse ajal ühendatakse uue liini rööbasteed Kopli suuna rööbasteega.
• Trammiliini ehitus toob kaasa muudatusi ka bussiliikluses. Täpsemalt saab end ümbersõitude võimaluste ja ühistranspordi muudatustega kursis hoida https://www.tallinn.ee/et/vanasadamatramm

Uus liin aitab peale väravate ühendamise avada linna merele

Linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et lisaks linna väravate ehk jaamade ja sadama ühendamisele on uus trammiliin oluline ka linnahalli ja selle ümbruse arendamiseks.
“Me räägime mitte ainult uuest trammiliinist, vaid kogu uuest linnaruumi konstruktsioonist selles piirkonnas,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart meediaüritusel. “Uue trammiliini ehitamine on seotud kahe suure projektiga. Jutt käib Rail Balticu terminalist ja linnahalli piirkonnast. Me ei saa rääkida seoses uue trammiliiniga lisaks vaid sadama ja linnahalli tulevikust, vaid laiemalt, kuidas me linna merele avame ja seome linnahalli merega. Linn peab olema rohkem avatud merele, turistidele, rohkem avatud meie külalistele. Trammilinn loob muu hulgas kindlasti enda ümbruses täiesti uut linnaruumi, näiteks uut haljastust.”
Kõlvarti sõnul on oluline ja sümboolne, et trammiliini ehitamine algab just aastal, mil Tallinn on Euroopa roheline pealinn.