„Eks see on ühelt pool mugavuse, teisalt rahaga seotud küsimus. Ligi 40% sõidukiomanikke alahindavad oma kulutusi autodele. Kui võrdleksime seda kulu liikuvusteenuse või ühissõiduki kasutamisega, siis hakkaksime võib-olla mõtlema, kuhu on mõistlik oma raha kulutada,“ arutles Tallinna parkimisuuringute autor Kristi Grišakov.

Parkimisega seotud probleemid tekitavad peamiselt Tallinna magalarajoonides elanike vahel paksu pahandust. Mida teha, kui näiteks Mustamäel ongi 32 000 korteri peale vaid 16 000 parkimiskohta, aga õhtul koju jõudnud naaber on oma auto parkinud maja ette muruplatsile?

„Helistan Mustamäelt, Vilde tee 90. Siin maja otsa juures üks sinine persoon pargib ennast kangekaelselt haljasalale,“ kostub kaebekõne. Selliseid kõnesid tehakse Tallinna munitsipaalpolitsei telefonile iga kuu, näiteks jaanuaris sai Mupo 2012 parkimisega seotud väljakutset.

„Tallinna ühed kõige probleemsemad kohad on kesklinnas poeesised. Samuti magalate rajoonid. Väga palju probleeme on Lasnamäel, kuid tegelikult puudutab probleem kõiki linnaosi,“ kinnitas Mupo Haabersti piirkonna peainspektor Talehh Gusseinov. „Probleemi juured peituvad osaliselt ka selles, et omal ajal, kui Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe ehitati, ei näinud keegi ette, et peres on mitu autot. Parkimiskohti vajavad aga kõik sõidukid.“

Tuletõrjeauto ei pääse parkijatest mööda

Korteriühistute kaebused on kõige enam seotud sellega, et majaelanikud pargivad prügikastide ette ning prügiauto ei pääse neile ligi. Teine probleem on haljasaladele parkimine. Inimesed ei mõista, miks nad sinna parkide ei tohi, kui parkimiskohta mujal ei ole.

„Maja ees on tekkinud mitmesuguseid probleeme,“ rääkis Mustamäe elanik Aavo Vään. „Autoomanik roogib oma parkimiskoha lumest puhtaks ja läheb tööle ning paneb koguni tooli oma koha märgistamiseks, aga koju jõudes on keegi juba sinna parkinud. Eks teeb ikka hinge täis küll.“

Päris käsikähmluseks pole Vääni sõnul siiski läinud. „Parkimisega läheb eriti suureks mürgliks siis, kui siin juhtub tulekahju. Kui tänavad on kinni pargitud, on suurel päästeautol väga raske läbi pääseda. Kiirabi vingerdab siit ikka kuidagi läbi,“ kirjeldas ta.

Mured on piirkonniti erinevad. Magalarajoonides nagu Õismäe, Lasnamäe ja Mustamäe on kortermajades sageli pool parkimiskohta korteri peale. See on ka põhjus, miks on parkimisega seotud probleemid nii teravaks muutunud. Mustamäel on umbes 32 000 korterit, parkimiskohti aga umbes 16 000.

Üheks lahenduseks parkimismajad

„Mure on tegelikult suur,“ nentis Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. „Selge on, et Mustamäe territoorium on suhteliselt väike ja seda pinda siin väga palju ei ole. Mitte mingil juhul ei hakka me parkimisprobleeme lahendama rohealade arvelt. Mis puudutab erinevaid lahendusi, siis neid oleme ka rakendanud. Näiteks parkimismajad: Tammsaare teel on Mauruse parkimismaja ja Regionaalhaiglas avati eelmisel aastal suur parkimismaja. Mure on selles, et inimesed neid väga ei kasuta.“

Mustamäel läbi viidud uuring näitab, et vähemalt pooled autodest päeval ei liigu. Põhjuseks, et Mustamäel on väga hea ühistransport ja elanikud liiguvad hoopis ühissõidukitega. See tähendab, et laias laastus vajavad inimesed lihtsalt ühte kohta, kus autot hoida. Küsimus on aga selles, kas see koht peab ilmtingimata olema akna all. Teine küsimus on, kui palju ollakse valmis parkimise eest maksma.

„Eks see on mugavuse, aga ka raha küsimus,“ nentis Tallinna parkimisuuringute autor, liikuvusekspert Kristi Grišakov. „Ligi 40% autoomanikke alahindavad oma kulutusi sõidukitele. Kui paneksime Exceli tabelisse kõik autoga kaasnevad kulud ja võrdleksime neid liikuvusteenuse või ühissõidukiga sõitmisega, siis hakkaksime võib-olla mõtlema, kuhu oma raha kulutada.“

Palju muretsetakse selle pärast, kuidas autoga võimalikult kodu, töökoha või restorani lähedale saada. Vähem mõeldakse linnas rohelise ala säilitamisele. Üldiselt luuakse parklaid juurde rohealade arvelt. Tallinnas on ligi veerand miljonit parkimiskohta ja neid tuleb jooksvalt juurde.

Perspektiivis tuleks mõelda automaksule

„Olukord ei puuduta ainult Tallinnat, vaid Eesti ühiskonna ootust tasuta parkimisele üldisemalt,“ märkis Grišakov. „Räägin tasuta parkimisest just seepärast, et soovime saada autoga oma kodule või töökohale võimalikult lähedale. Alati ei arvesta me aga neid kulusid, mis parkimiskohaga kaasnevad. Räägime siin nii rahalisest kui ka ruumilisest kulust, mida parkimiskohad võtavad. Siin tekibki küsimus, et kui palju me tegelikult teadvustame, kas ja kes selle parkimiskoha eest lõpuks maksab ja kui kõrgeks hind kujuneb.“

Ühiskondlik parkimiskulu on seda kõrgem, mida rohkem on tasuta parkimist. Suure parkimiskohtade nõudlusega kohad, nagu poed ja ärid, pakuvad küll tasuta parkimist, kuid suurendavad seeläbi ka kaupade ja teenuste hindu, et korvata parklate ehitus- ja halduskulusid. Nii sisaldub nn tasuta parkimise hind igas külastaja ostetud kinopiletis, kohvitopsis või toidukorvis. Olgu kuidas on, igatahes on Tallinna üks suurim väljakutse autostumise vähendamine.

Autostumise vähendamiseks on oluline vähendada parkimiskohtade arvu. See toob aga konflikti autojuhtidega. „Üks lahendus on parkimismajad,“ rääkis Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. „Aga see tuleb ju jällegi eeskätt ruumi arvelt, kuid vähemalt saame nn vertikaalset ruumi rohkem ära kasutada.“

Teise asjana osutas Laats sellele, kuidas kõik inimesed peaksid ennem, kui nad mingisse piirkonda elama asuvad, mõtlema, kas auto sellesse paika ikka mahub ja kas selle ostmine on mõistlik.

„Kolmanda võimalusena on mõned poliitikud rääkinud automaksu kehtestamisest,“ jätkas linnaosa vanem. „Ka see reguleeriks parkimist, kuid praeguses majandusseisus ei ole lisamaksudest rääkimine päris õige aeg ja koht. Perspektiivis aga küll.“