„Saame igapäevaselt teateid vägivallajuhtumitest, korrarikkumistest, joobes juhtidest, alkoholi tarvitamisest avalikus kohas, kaklustest, öörahu rikkumistest jne. Nende väljakutsete või õnnetuste taga ongi alkoholi liigtarvitamine või alkoholism, mida karistuse ega menetlusega ravida ei saa,” ütles Gerli Grünberg Politsei- ja Piirivalveametist.

Alkoholismiga seotud probleemid on viimastel aastatel taas tõusuteel, viies ikka rohkemaid mürgituste või alkoholist tingitud haigustega hauda. Kasvab ka perevägivald, kus valdaval osal vägivallatsejatest on tuvastatud ka joobe tunnused.

Kui kümne aasta jooksul vähenes alkoholi kogutarbimine eestlaste seas järk järgult, siis alates 2019. aastast on trend olnud vastupidine, kinnitatakse Tervise Arengu Instituudist (TAI). Kurb kasvutrend on otseselt seotud ka alkoholist tingitud haigustesse suremusega, õnnetussurmadega ja alkoholitarvitamise häirega. „Alkoholist tingitud surmad moodustavad koguni kümme protsenti kõikidest surmadest Eestis,“ nentis sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Brigitta Õunmaa.

Ka politseiametnike sõnul on probleem tõsine. „Saame igapäevaselt teateid vägivallajuhtumitest, korrarikkumistest, joobes juhtidest, alkoholi tarvitamisest avalikus kohas, kaklustest, öörahu rikkumistest jne,“ rääkis Grünberg. „Nende väljakutsete või õnnetuste taga ongi alkoholi liigtarvitamine või alkoholism, mida karistuse ega menetlusega ravida ei saa.“

Ka lähisuhtevägivalla puhul on üks vägivaldsete kodude peamine ühisnimetaja just alkoholisõltuvus. Nii näiteks registreeriti möödunud aastal 11 500 lähisuhtevägivalla juhtumit, kusjuures seitsmekümne protsendi ulatuses oli vägivallatseja alkoholijoobes. „Eesti vajab mõjusamat alkoholipoliitikat, et ühiskonnas sõltuvusest tingitud kahjusid vähendada,“ märkis Grünberg.

Eesti Perearstide Liidu juht Le Vallikivi kinnitas aga, et alkoholismi ravi on meil väga valusaks teemaks. „See on Eestis alles täiesti lapsekingades,“ nentis ta. „Sekkumine on olemas vaid loetud maakondades ja sidusus esmatasandiga puudub. Võõrutusravi sisuliselt ei eksisteeri.“

Suremus ja haigused tõusuteel

Ehkki viimase aasta kohta pole statistikat veel kokku pandud, siis kinnitatakse TAI-st, et 2021. aastal jätkus juba varem alanud surmade arvu suurenemine. Kokku registreeriti alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste tõttu 695 surma, mida oli 76 võrra rohkem kui aasta enne seda. TAI andmetel on tegemist viimase kolmeteistkümne aasta kõrgeima näitajaga, mis on võrreldav 2008. aasta surmade arvuga. Alkoholiga seotud haiguste tõttu pöördus eri- ja perearsti poole 2021. aastal 8527 täisealist inimest, sellele eelnenud aastal aga 8467 inimest. Eriti traagiliselt mõjub veel noorte surmade statistika. 2021. suri alkoholi kasutamise tõttu üle kahesaja 16.-20. aastase inimese, 2020. aastal aga 183 sellesse vanuserühma kuuluvat inimest.

Otseselt alkoholist põhjustatud haiguste ravimine läheb riigile igal aastal maksma miljoneid eurosid, kusjuures selliste haigustena loetakse kokku 13 diagnoosi, mille nimes sisaldub sõna „alkohol“. Vastavate haiguste ravimine läks 2021. aastal haigekassale maksma 6,8 miljonit eurot, 2020. aastal aga 6,2 miljonit eurot.

„Täna näeme, et raviteenused on inimestele tagatud ning kättesaadavad,“ rääkis Tervisekassa sõltuvushäirete teenusejuht Anu Kivi. „Samas näeme ka, et kogu ühiskonna suhtumine ning hoiakud alkoholi tarbimisse ja selle kättesaadavuse koha pealt vajavad kujundamist ja suunamist. Hoiakute muutmine nõuab aga pikaajalist ja järjepidevat tegutsemist. Üksikud, ühekordsed ja lühiajalised meetmed ei loo kaua kestvat muutust – tegevusi on vaja ellu viia komplektselt ja korraga erinevates keskkondades ja erinevatele inimgruppidele.“

Tervisekassa sõnul moodustavad alkoholi liigtarvitamisest tingitud kahjud kokku 2-5% SKP-st. Need moodustavad haigestumise tõttu kaotatud tööpäevade, ravikulude ja enneaegse surmaga seotud kahjudest. Euroopa Komisjon tellimusel valminud raporti «Alkohol Euroopas» andmetel laekus 2003. aastal alkoholiaktsiisist riigikassadesse 25 miljardit eurot. Alkoholiga seotud kahjude kulud ulatusid samal aastal aga koguni 270 miljardi euroni.

Nüüdsest saab abi ka perearstikeskustest

Kui varasemalt olid alkoholi raviga seotud ülesanded Tervisearengu Instituudi haldusalas, siis alates käesoleva aasta jaanuarist tegeleb nende raviga hoopis Tervisekassa. „Meie prioriteet on nõustamis- ja raviteenuste kättesaadavuse suurendamine,“ kinnitas sõltuvushäirete teenusejuht Anu Kivi. „Oluline on, et igas maakonnas oleks nõustamine ja ravi kõigile abivajajatele kättesaadav.“

Käesoleval aastal on alkoholitarvitamise häire ennetus- ja nõustamisteenust pakkunud seitseteist perearstikeskust üle Eesti. Üheks võimaluseks alkoholismi sõltuvushäire korral ongi pöörduda perearsti või pereõe poole, kes aitavad inimesel hinnata, kui suurt riski kujutab alkohol tema tervisele. Vastavalt sellele tehakse inimesele analüüse ning antakse nõu, kuidas alkoholitarvitamist vähendada.

„Teenust on sel aastal pakkunud 19 perearsti ja 17 pereõde. Iga päev lisandub teenuseosutajaid järjest juurde,“ rääkis Kivi. Samas on teenuse osutamise tingimuseks see, et perearst või pereõde oleks läbinud spetsiaalse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise alase koolituse.

„Perearstide infopäeval tegime üleskutse, et need, kellel koolitus on läbitud, teenust ka osutama hakkaksid,“ rääkis Kivi. Tema sõnul on alates 19. jaanuarist ravi pakutud juba pea 150-le inimesele.

Kui perearstid ja pereõed tegelevad varajase märkamise ja nõustamisega, siis lisaks neile on üle Eesti ka varasemalt tegutsenud alkoholisõltuvuse ravi osutavad keskused, kust alkoholisõltlased ka abi saavad. Raviteenust osutatakse visiiditasuta. Teenus ei eelda saatekirja, visiidile pääsemine toimub aga eelregistreerimisega. Pöörduda saavad sinna nii ravikindlustusega kui ka kindlustamata inimesed.

Tallinnas on käesoleval aastal alkoholisõltuvuse raviteenust pakutud Laagri Perearstikeskus OÜ-s, Perearst Piret Tammist OÜ-s, Järveotsa PAK OÜ-s, Jürgenson PAK OÜ-s, OÜ-s MERE-MED, Perearst Piret Innos OÜ-s, Medicum PAK AS-is, Ränilinna Perearstikeskus OÜ-s ja Tomson Tervisekeskus OÜ-s.

Inimene peab raviks valmis olema

„Üks valukoht sõltuvushäirete ravis peitub ka psühhiaatrite olemasolus – neid on nimelt vähe,“ nentis Kivi. „Paraku saavad ravi pakkuda vaid asutused, kellel on olemas psühhiaatria tegevusluba ning ka töötav psühhiaater, kes inimeste vaimse tervise seisundit hindab.“

Samas ütles spetsialist, et suur roll tervenemisprotsessis on ka sellel, kas inimene on ravile minekuks valmis. „Sõltuvus on haigus ja patsient peab selle ees vastutuse võtma. Spetsialist saab küll toetada ja aidata, aga ei ole ühtegi imeravimit, mis sõltlase kiiresti terveks teeks,“ tõdes ta.

Tema sõnul eristatakse alkoholitarvitamise häire ravis ühelt poolt võõrutusravi, teisalt aga ravi tagasilanguse ennetamiseks. Võõrutusravi eesmärk on organismi puhastamine mürkidest. Selle tulemusena paraneb enesetunne, kuid ei muutu käitumine. „Püsiva muutuse ja parema elukvaliteedi saavutamiseks on vajalik tagasilangust ennetav ravi,“ selgitas Kivi. „Inimene peab õppima elama ilma alkoholita. Või siis peab ta õppima tarvitama alkoholi viisil, mis ei kahjusta teda ega tema lähedasi.“

Selleks õpetatakse patsiendile sõltuvuskäitumist vallandavate tundmuste ja mõtete teadvustamist, tungiga toimetulekut, samuti tõhusamaid toimetuleku- ja suhtlemisoskuseid.

„Muidugi on oma osa ka alkoholi kättesaadavusel ning kogu ühiskonna suhtumisel – uskumused, hoiakud, käitumine,“ lisas Kivi. Ühiskondlike normide ja hoiakute muutust on Tervisekassa hinnangul võimalik saavutada aga vaid läbi pikaajalise ja järjepideva tegutsemisega.

Tervisekassa meetmed alkoholi sõltuvushäirete vähendamiseks

Koolis – kehtestatakse mõjuainete tarvitamise piiramiseks asjakohased reeglid, koostöö KOV spetsialistide ja PPA-ga.

Tööl – töötajate töövõimet toetavate teenuste (nt nõustamis- ja tugiteenused) kättesaadavus ning sotsiaalse toe tugevdamine.

Perekondades – vanemlike oskuste arendamine ja laste sotsiaalsete oskuste tugevdamine.

Lisaks on inimestele ja maakonna terviseedendajatele loodud infoleht, mis on leitav Tervisekassa kodulehel.