Hädaabinumbrile helistavad igas vanuses lapsed, kes teatavad erinevatest juhtumitest nagu tulekahju, kukkunud inimesed, terviserikkega pereliikmed ja nähtud vägivald. Paraku jõuvavad Häirekeskuseni ka tüngakõned ja ekslikult tehtud kõned. Seetõttu tasub lapsele õpetada, kuidas helistada hädaabinumbrile.
Hädaabinumbrile helistamise õpetamisega tasub alustada, kui laps oskab moodustada lihtlauseid.
- Tutvusta lapsele, mis number on 112 ja millistel juhtudel tuleb helistada. Seejuures on oluline õpetada, et 112 numbrile ei tohi helistada igavusest või nalja tegemiseks.
- Abi kutsudes on oluline teada koduaadressi või asukohta. Kodus tuleks panna lapse jaoks nähtavale kohale aadress (nt külmkapile ja välisuksele) või üldine infoleht pereliikmete kohta. Lisaks koduaadressile on oluline teada, kuidas ja kas saabuv abi saab elamusse sisse (nt kas on fonolukk) ning kas on lahtiseid koeri.
- Kui laps on juba piisavalt vana ja omab mobiiltelefoni, siis on oluline õpetada, kuidas määrata enda asukoha koordinaate. Samas hoolimata tegevusest tuleb alati teada teada enda asukohta.
Vastupidiselt levinud arvamusele telefoni automaatne positsioneerimine ei ole alati täpne, eriti tiheasutustes. Näiteks kortermajadega piirkonnas võib päästekorraldaja näha üsna täpselt kõne tegemise asukohta, aga mitte trepikoda, korrust ega korterit. - Helistades hädaabinumbrile tuleb püsida liinil, kuni päästekorraldaja vastab kõnele. Hädaolukorras tundub iga sekund minutina ning seetõttu võib tekkida soov panna kõne hargile ja uuesti helistada. Nii käitudes liigub helistaja kõneootejärjekorra lõppu ning abi peab kauem ootama.
- Kui valida 112 number, siis on oluline jääda rahulikuks ja öelda selgelt: mis, kus ja kellega juhtus. Seejärel tuleb vastata päästekorraldaja lisaküsimustele ja järgida saadud juhiseid. Kui laps ei saa aru, mida temalt küsitakse või palutakse teha, siis tuleb seda öelda (ka seda on vaja lapsele õpetada). Kindlasti ei tohi vastuseid niisama pakkuda.
Iga natukese aja tagant on soovituslik läbi mängida hädaabi kutsumine ja seda erinevates keskkondades (nt kodus, lasteaias, koolis). Lapse õpetamiseks leiab lisamaterjale Häirekeskuse lastenurgast.
Naljakõne võib panna ohtu teise inimese elu
2022. aastal kasvas 112 numbrile helistamiste arv 12%. Kokku helistati üle miljoni korra, kuid abi saadeti välja alla poolte kordadest. Jätkuvalt moodustavad suurima osakaalu kiirabi väljakutsed (61%), millele järgnevad politsei (28%) ning pääste (4%). Ligemale neljandiku ehk 40 000 kõne võrra on kasvanud ekslike kõnede arv – kõned, kus lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja käekellad valivad kogemata hädaabinumbri.
Detsembris helistas 3-aastane tüdruk ja teavitas, et on üksi kodus: ema läks bussiga ära, isa on tööl ja õdesid-vendasid ega kedagi teist ei ole. Kuna olukord oli muret tekitav, siis kõnele vastanud päästekorraldaja proovis välja selgitada lapse asukoha. See võttis tavapärasest kauem, sest tegemist oli mudilasega. Kõne käigus selgus, et tegelikult olid vanavanemad kõrvaltoas. Väikelapse käes oli telefon, mille kogemata helistas hädaabiliinile. Seetõttu soovitatav mängimiseks hankida mängutelefoni (ka SIM kaardita telefoniga saab helistada 112 numbrile).
Aeg-ajalt helistatakse hädaabinumbrile siira eesmärgiga, mille taga võib olla kellegi ebaõnnestunud nali. Jaanuarikuu lõpus helistas 9-aastane poiss õele ja teatas, et on kukkunud auku ja vajab abi. Seejärel jäi telefon tummaks ja rohkem ei saadud ühendust abi palunud poisiga. Tragi tüdruk rääkis juhtumist isale, kes võttis ühendust Häirekeskusega. Last hakata otsima koos vanemate, politseiga ja päästedrooniga. Peagi leiti poiss ja selgus tõsiasi, et noormees oli teinud õele tüngakõne. Ebaõnnestunud nali tõi närvipinget vanematele ja kaasas suures mahus Häirekeskuse, politsei ja pääste abiressursse.
Eelkirjeldatud kõned hoiavad kinni hädaabiliini. See tähendab, et päästekorraldaja ei saa aidata inimest, kes seisab silmitsi oma elu suurima kriisiga, mil ohus võib olla kellegi elu, tervis või vara.
Eeskujulikud Põhja-Eesti lapsed
Häirekeskus tunnustas üle-euroopalisel 112 päeval tublisid lapsi, kes on helistanud hädaabinumbrile. Teiste hulgas tõsteti esile ka Harjumaa laste poolt tehtud kõned:
- 12-aastased Iris Estell ja Sune märkasid pargis agressiivselt käituvat meest, kes vägivallatses temaga koos olnud naisega ning rikkus avalikku korda. Tähelepanelike kodanikena helistasid tüdrukud hädaabinumbrile ning andsid päästekorraldajale infot mehe välimuse ja asukoha kohta ning jäid sündmuskohale ootama politseipatrulli.
- 12-aastased Karl-Kristjan ja Robin abistasid väikest sugulast, kes ühtäkki ei reageerinud, vajus diivanile ja hakkas vappuma. Karl-Kristjan keeras mudilase külili ja helistas koheselt 112. Robin helistas emale, jooksis õue ning kutsus juhusliku möödujat appi. Tublid poisid jäid kriitilisel hetkel rahulikuks ja tegutsesid väga asjatundlikult.
- 13-aastane Raimond kutsus abi ja läks meedikutele vastu, kui tema sõber oli murdnud käeluu ja polnud võimeline ise liikuma.
