„Nõukogude aegsete tüüpprojektide järgi ehitatud lasteaiad pole ju tegelikult halvad – küsimus on lihtsalt selles, et inimeste ootused ja soovid oma eluasemele ja keskkonnale on muutunud. Kodudes ei lepi me ühiste köökide või väikeste elutubadega ning samuti lasteaedades ootused ruumidele ja õppekasvatusele on oluliselt muutunud,“ rääkis Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala.
Möödunud aastast alates on üle Tallinna uksed avanud ligemale kümmekond täiesti uut lasteaiakompleksi, mis käivad ühte jalga kaasaegsete lahenduste ja ka inimeste kasvanud ootustega.
„Veel kümme kuni viisteist aastat tagasi oli meie peamiseks eesmärgiks see, et ruumid saaksid kaasaegseks, seinad sirgeks ja tehnosüsteemid töökorda,“ rääkis Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala. „Nüüd on suund juba sinnapoole, et täiustada lastele mõeldud tingimusi. Seda ikka selleks, et neil oleks veelgi parem koos aega arenemis- ja õppetingimused.“
Uued lasteaiahooned on avarate ja valgusküllaste ruumidega, kus on mängimiseks nii suuremaid alasid kui ka väiksemaid sopikesi – näiteks neile mudilastele, kes päeval ei maga või siis soovivad suuremast kärast pisut puhata. Nii on uutes lasteaedades nn kappvoodid, mida saab magamise ajaks välja tõmmata, muul ajal aga kompaktselt kokku panna.
„Uute lasteaedade ehitamisel ongi meil linnavaraametiga välja töötatud põhimõtted, mille eesmärgiks lastele privaatsema ja rahulikuma keskkonna loomine,“ rääkis Rannala. „Kuna linnas väga väikeseid lasteaedasid ehitada ei saa, vaid need peaksid jääma ikka kümne kuni kaheteistkümne rühmasteks, siis oleme lastele rahulikuma keskkonna loomiseks teinud iga rühma jaoks väljast ka eraldi sissepääsud. See annab igale rühmale võimaluse nö oma lasteaia tekitamiseks, sest kogu personalil pole ju otseselt vaja iga päev kõigi lastega kokku puutuda. Ehk vaid õues käimise aegadel.“
Muljetavaldavad õuealad ja atraktsioonid
Samas on õuelahendused proovitud teha siiski sellisel viisil, et väiksematele oma alad, suurematel aga omad. „Kui kinnistu maa-ala seda vähegi lubab, siis eraldame võimalusel igale rühmale toimetamiseks ka päris oma ala,“ lisas Rannala.
Suured õuealad ja muljetavaldavad atraktsioonid on juba ka lasteaialaste südamed võitnud, nagu kinnitas värskelt uksed avanud Lasteaed Kellukese direktor Tamara Borsuk.
„Lapsed tahavad nüüd kogu aeg õue minna,“ kinnitas Borsuk. Uues lasteaiakompleksis on praeguseks hetkeks toimetatud ligemale kaks nädalat. „Väiksematele lastele on tähtis eeskätt see, et oleks turvaline koht ja kõik esmavajadused kaetud. Aga suuremad ei väsi ikka veel rõõmustamast selle üle, kui uhke on meie uus lasteaed. Eriti vaimustanud on nad muidugi õuealast ja selle tõepoolest muljetavaldavatest atraktsioonidest.“
Ka lapsevanemad on uue kompleksi üle tänu ja rõõmu avaldanud. „Varem polnud meil paljusid võimalusi, kogu keskkond oli teitsugune. Juba valgustus ja ventilatsioon muudavad nii palju, aga lisaks on meil nüüd huviklass, kus lapsed näiteks kokandust ja käsitööd saavad katsetada. Kõik käib kaugjuhtimisel ja automaatselt. Igas rühmas on olemas ekraaniga projektor, oleme väga hästi varustatud,“ rääkis Borsuk.
Energiamajandus lasteaedade katustel
Ka on kõik uued lasteaiad energiasäästlike põhimõtete järgi ehitatud: nii näiteks toodavad kõikide moodsate hoonete katustel elektrit sinna paigaldatud päikesepaneelid. „Näiteks Laagnas asuva Rukkilille lasteaia kohta saab värske analüüsi alusel väita, et lasteaed toodab omaenda päikesepaneelidega samas hulgas elektrit, nagu ta aasta jooksul ise tegutsemiseks vajab,“ rääkis Rannala. Elektri tootmine ja selle tarbimine ei käi küll otsesõnu nii, et toodetaks nii öelda 100 ühikut elektrit aasta jooksul ja siis tarbitaks see sama ühik ka paralleelselt ära. „Suurem energia tootmine toimub ikkagi kevadest sügiseni, päikeselistel aegadel,“ selgitas Rannala. Spetsialisti sõnul on uued energiasäästlikud hooned kindlasti olulisel kohal ka halduskulude vähendamisel.
Uued lasteaiad käivad ühte jalga ka vahepealsete aastakümnete jooksul muutunud hariduslike põhimõtetega, mis käsitlevad rohkem laste isiklikke vajadusi ja arendamist. „Rohkem mõeldakse individuaaltööle. Aga ka huviringide võimalused lasteaedades on tublisti laienenud. See teeb ka vanemate elu mugavamaks, kui nende laps saab lasteaias ka kõik arendustegevused tehtud ning teda ei pea vahepeal ühest kohast teise viima.“
Kellukese direktori Tamara Boruski sõnul saab nendegi lasteaias nüüdsest tõepoolest rohkem huvitegevusi pakkuda – seda nii enama ruumi kui ka paremate vahendite ja võimaluste olemasolu tõttu. „Lapsed ei pea kogu aeg rühmas istuma,“ rääkis ta. „Meil on fuajees koguni liutoru, kuhu vahepeal mängima minna. On olemas lugemispesad, mitu korda päevas tehakse tegevusi huviklassis. Ja loomulikult käiakse palju õues värske õhu käes liikumas.“
Igal aastal neli-viis uut lasteaeda
Haridusameti üldosakonna juhi Rainer Rannala sõnul on linnal lasteaedade kaasajastamises hetkel eeskätt kaks suunda: uute lasteaedade ehitamine ja vanade uuendamine. „Ka linna strateegias kajastub, et igal aastal tahaksime avada vähemalt neli-viis täiesti uut lasteaeda,“ rääkis ta. „Lisaks on veel eraldi remont- ja renoveerimistööd, et igal aastal ka jooksvalt pakilisemaid küsimusi lahendada.“
Kaardistatud on erinevad hooned, mille puhul otsitakse esmalt vastust küsimusele, kas on vaja rajada täiesti uus hoonekomplekt või siis saab mõned asutused ka täiendava juurdeehituse või renoveerimisega tehnilistele nõuetele vastavaks viia. „Viimasel aastal oleme jõudnud järeldusele, et lasteaiahoonete kaasajastamisega hoogsamaks edasi liikumiseks tuleb leida lisavahendeid. Seni oleme suutnud vaatamata kiiresti kasvanud ehitushindadele uute lasteaedade püstitamisega täiendava raha leidmisega kenasti hakkama saada,“ rääkis Rannala.
Spetsialist möönis, et lasteaedade ehitamise ja kaasajastamise poliitika üheks murekohaks on kahtlemata tehtavate investeeringute suurus – see omakorda tähendab, et üle linna on ka väga palju lasteaedasid, mis pole veel nõuetele vastavusse viidud.
„Näiteks Kellukese lasteaia ehitamine läks maksma kaheksa ja pool miljonit,“ tõdes Rannala, kelle sõnul oli tegemist suure väljakutsega. „Viis aastat tagasi ehitasime terve uue kooli sama rahaga. Täna on ehitushinnad aga sedavõrd palju kasvanud, et nii enam hakkama ei saa.“
Inimeste ootused kasvavad
Spetsialisti hinnangul pole ka nõukogude aegsete tüüpprojektide järgi ehitatud lasteaiad tegelikult halvad – küsimus on lihtsalt selles, et inimeste ootused ja soovid ning ka tehnilised nõuded eluasemele ja keskkonnale on muutunud. „Ei aktsepteerita ju enam ka ühiseid kööke või väikeseid elutubasid,“ märkis Rannala. „Sama toimub ka lasteaias.“
Teisalt toonitas Rannala, et ehkki kõigi Tallinna lasteaedade kaasajastamine võtab aega, siis peaks see tähendama järgnevateks aastakümneteks ka töötavaid lahendusi. „Pärast saame neid lasteaedasid veel kaua kasutada,“ ütles Rannala.
Möödunud aastast alates on Tallinnas avatud üheksa uut lasteaeda. Nendeks on Lasteaed Rabarüblik Nõmmel, Tallinna Liivamäe Lasteaed Kesklinnas, Tallinna Laagna Rukilille Lasteaed Laagnas, Tallinna Järveotsa Lasteaed Haaberstis, Tallinna Merivälja Lasteaed Pirital, Tallinna Rõõmupesa Lasteaed Mustamäel, Tallinna Kellukese Lasteaed Põhja Tallinnas, Tallinna Vindi Lasteaed Kristiines ja lõpetuseks ka vastavatud Tallinna Asunduse Lasteaed Lasnamäel. Linnavalitsus loodab lasteaedade kaasajastamisest järgnevatel aastatel hoogsalt jätkata.
