Veel mõni aasta tagasi valutati konverentsidel südant selle üle, et töökohad ei koonduks Tallinna ja Harjumaale, vaid et kõikjal oleks võimalik inimväärne elu.
Nüüd kõlab üha rohkem mõjukaid hääli, et ega maal elamisest midagi välja ei tule. See viitab, et kusagil poliitringides ongi ilmselt otsustatud Eesti teatud osad n-ö maha jätta – kuigi äsja kujutati noorte perede maale kolimist edulugudena.
Nii tõdes Technopolis Ülemiste esimees Gert Jostov portaalis Geenius, et ees seisab ajajärk, kui maal elamine muutub äärmiselt erandlikuks rikaste privileegiks. Kaks kolmandikku eestlastest elab juba praegu linnades, kuid Eesti linnastumine püsib juba rohkem kui 20 aastat stagnatsioonis.
Jostov tõi arenenud riikide näidistena, kus linnastumine ületab 80%, esile Ühendkuningriigi, Belgia, Rootsi, Austraalia jt maad. Ainult et kuidas maal elamise perspektiivitus teha selgeks inimesele, kellele äsja just vastupidist seletati? Ja kes on pikalt planeerides kodud soetanud ja ettevõtmised loonud? Sama kirjutas ERR-is kirjanik Mihkel Mutt: “Tühjus hakkas tekkima väiksemates paikades. Sealt mõneaastase vahega läbi sõites näeb, et enamasti on muutused ühes suunas: elu tõmbub koomale.”