„Osa teise korruse restoraniruumidest jääb Müürivahe tänava poole. Seinte kõverus ja sisustus lisavad aga romantilist meeleolu. No vaadake aga, missugused hambad sellel tegelasel on. Taga hullemaks läheb – veidi eemal näeme koguni surma ennast, kelle parema käe all istub kurat ise,“ näitas Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa Kuku kunstiklubi uusi ruume, peatudes pikemalt puuslikel, millega kohvikuruumi põnevust on lisatud.
Seekord tõi Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa „Minu Tallinna“ vaatajad Musumäe veerele – seda seoses kunstiklubi Kuku kaheksakümne kolmanda aastapäevaga. Paraku ei saanud kunstirahvas tähistada pidulikku päeva oma põhikodus, Kunstihoone keldris, kus klubi tegelikult algusest peale on paiknenud.
„Hetkel on uus kunstihoone osa koos näitusesaaliga kapitaalremonti läinud. Projekti veel ei ole, raha ka ei olevat, aga hoone koliti tühjaks,“ selgitas Kuuskemaa asukohavahetuse tausta. Kuna Kuku perenaine Virve Sirgi otsustas, et klubi ei tohi välja surra, siis sai järgnevaks viieks aastaks üüritud uued ruumid kahes kunagises elumajas ning keskaegses Hinke tornis.
„Hansalinn Tallinna neljakümne kuuest linnamüüritornist on Hinke torn ehitatud väidetavalt kohe pärast Jüriöö ülestõusu – aastatel 1345 kuni 1350,“ rääkis Kuuskemaa torni ajaloost. „Alguses oli see kahekorruseline ja lahtise võitlusplatvormiga. Hiljem ehitati peale ka katus. Veel hiljem, seitsmeteistkümnendal sajandil, kui torn jõudis juba eravaldusse, jagati see kuueks korruseks ning võeti ka natukene lühemaks.“
Torn sai nime tallipoiss Hinke järgi
Algsetele ümaratele laskeavadele viitavad mõnevõrra ka torni praegused aknad, kuna neil on säilinud samalaadne ümar kaar. Torni vastu toetub Pärnu maantee poolsel küljel, aadressil Pärnu mnt 2c kahekorruseline helekollane hoone, mille aknaavade liigendus ei viita enam ainult tsaariajale, vaid ka eestiaegsele ümber ehitusele. „Edasi minnes jõuame aga teise, Müürivahe tänava äärsesse majja, kus asub terve suur ruumistik. Seega paikneb uus, ajutine Kuku klubi kokku lausa neljal korrusel,“ näitas Kuuskemaa klubi uusi valdusi.
Pärnu maanteel asuv kahekorruseline hoone on vana poemaja – selle paksud paekivist seinad, millest osad on ka krohvimata jäetud, viitavad sealjuures veelgi kaugematele sajanditele. „Kuku klubi jaoks on muidugi ka ümberkujundusi tehtud. Mitte ainult remondi, vaid ka teatavate ehitustööde näol,“ rääkis Kuuskemaa. Ajaloolase sõnul on nendes ruumides seega kokku saanud nii keskaeg, tsaariaeg, kui ka moodne eestiaeg. „Kõik kenasti ühte sulatatud,“ jätkus heeroldil tunnustavaid sõnu.
Veel täpsustas Kuuskemaa, et kunagi olevat torni lähedal elanud üks rae teener, kes pidas ühtlasi ka tallipoisi ametit. „Tema nimi oligi Hinke. See on täitsa Eesti nimi,“ rääkis Kuuskemaa ja oletas, et ilmselt oli tallipoiss mingil põhjusel nii menukas, et tema nimi kinnistus ka kindlusetornile.
„Selles hoones, mis jääb Hinke tornist ja kunagisest linnamüürist linna poole, näeme natukene ka Hinke torni kindlusemüüri aluseid. Samuti mõnesid aknaid, mis avanevad juba Müürivahe tänavale,“ rääkis Kuuskemaa. „Tänavapoolset baari järgset kohvikuruumi ja kambri seinu kasutatakse ka selleks, et teha siin ajutisi kunstinäitusi.“
Punaseks võõbatud musutamise kamber
Tallinna heeroldi sõnul on tore näha sedagi, kuidas kiviste müüride vahel saab näha niivõrd palju päris tõelist rohelust. „Nagu paljud vanalinna müüritornid, nii ehitati ka Hinke torn hobuseraua kujulisena,“ rääkis Kuuskemaa. „Linna poole jäi sirge osa, kus asusid ka tõsteavad kaupadele, küttele ja muule moonale. Väljapoole aga ümar.“
Müüride paksus oli Kuuskemaa sõnul kaks kuni kaks ja pool meetrit. Ühe kambriosa puhul – seda pealistab üks madalam kaar, kusjuures ruum ise on seal kübekene kõrgem –, tekib ka oletus, et millalgi, kui siin eluruumistik juba olemas oli, ehitati siia lisaks köök. Just seal, kuhu praegu on paigutatud istumiseks mõnus diivan, asus eeldatavasti veidi kõrgem alus, kus peal siis keedeti ja küpsetati.
„Oletatava vana köögi vastas asub veel üks müüriorv, mis on värvitud punaseks – kire ja armastuse värvi,“ rääkis Kuuskemaa. „Kohalik pererahvas ütlebki, et see sopp olevat musutamise kamber.“ Soklikorruselt leiab aga veel kolmandagi ukseava, kust algab kitsas ja kõver müüritrepp – sedakaudu jõuavad külalised teisele korrusele. Kuna uus kohvik tegutseb neis ruumides aga lausa kolmel korrusel, siis saab sealtki veel edasi liikuda.
„Osa teise korruse restoraniruumidest jääb Müürivahe tänava poole. Seinte kõverus ja sisustus lisavad aga romantilist meeleolu,“ näitas Kuuskemaa ruume, peatudes pikemalt puuslikel, millega kohvikuruumi põnevust on lisatud. „No vaadake aga, missugused hambad sellel tegelasel on,“ osutas Tallinna heerold ühele kujudest. „Taga hullemaks läheb – veidi eemal näeme koguni surma ennast, kelle parema käe all istub kurat ise.“
Kaunis vaade Estonia teatrile
Neile, keda vingerpuslikud puuslikud natukene ära ehmatavad, leiab juba järgmises ruumis maha rahunemiseks valge koha. „Siin on suur lai aken, mis laseb päevavalgust sisse ning kaitseb meid tontide eest,“ rääkis Kuuskemaa. Seintel näeb aga kaardimastide sümboolikast kantud piltidega näitust.
Pärnu maantee poolse poehoone teisele korrusele on kohandatud veel tantsimise ruum, kus lisaks jala keerutamisele loomulikult ka niisama istuda ja välja vaadata saab. „Kui ribikardinaid natukene paotada, siis paistab siit üks kõige oivalisemaid vaateid Estonia teatrile,“ osutas Tallinna heerold muljetavaldavale vaatele.
Hinke tornis pole uuendatud Kuku oma kavadega veel päriselt valmis jõudnud. Kuuskemaa sõnul on seal plaanis üks ruum veel ateljeeks teha, et seal siis aktimaale joonistada või maalida.
„Toonitama peab aga seda, et uuendatud Kuku avalik ruumistik pole mõeldud ainult kunstiinimestele, vaid kõigile – ka reaalalade rahvale,“ lõpetas Tallinna heerold oma ekskursiooni, kutsudes kõiki huvilisi kunstiklubi uusi ruume uudistama ja head äraolemist proovima.
