"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
SOTSIAALTRANSPORT Linnalt saab vajaduse korral tasuta sõidu nii tööle kui kooli, kitsaskohaks on saatjate küsimus (0)
23. veebruar 2023

Tahame märgata asju, mille peale me muidu võib-olla ei tulekski – näiteks seda, missugused on need väljakutsed, mida nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega inimene ringi liikudes ja transporti kasutades seljatama peab,“ rääkis Tallinna Linnatranspordi erivedude osakonna tiimijuht Katrin Halanurme puuetega inimeste transpordivõimalustele pühendatud teemapäeval.

Erivajadusega inimesed saavad taotleda linnalt näiteks kooli, tööle või arsti juurde sõitmiseks sotsiaaltransporditeenust, mida Tallinna Linnatransport igapäevaselt pakub. Viimase kahe aastaga on juhuveo sõitude arv tõusnud ligi 300 protsenti, mis teeb päevas keskmiselt üle kahekümne sõidu „Sotsiaaltransport aitab ringi liikuda neil, kellel see tavalise ühistranspordiga keerukas on,“ selgitas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja asetäitja Arne Kailas puuetega inimeste transpordivõimalusi käsitleval teemapäeval.

Selleks, et teenust taotleda, peab inimene esmalt elukohajärgsele linnavaosavalitsusele oma soovist teada andma – seejärel lepitakse kokku kodukülastus ja viiakse läbi abivajaduse hindamine. „Vaatame kodukeskkonnas, missuguseid abivahendeid inimene kasutab. Vestleme lähedastega erivajaduste osas ja proovime aru saada, milleks ja millist sotsiaaltranspordi teenust inimene täpselt vajab,“ rääkis Lasnamäe Linnaosavalitsuse sotsiaalteenuse osakonna vanemspetsialist Kadri Peljo.

Sotsiaaltöötajatel on abivajaduse määramiseks ka teatav hindamisinstrument, mis käsitleb erinevaid eluvaldkondi nagu vaimne tervis, liikumisvõimekus jms. „Kõike kokkuvõtvalt analüüsides saamegi tulemuse selle kohta, missugused on inimese vajadused ja millist liikumisteenust talle pakkuda,“ märkis Peljo.

Oluline on aru saada ka sellest, millal inimene tõepoolest sotsiaaltranspordi teenust vajab ja millal ta saaks hakkama ka tavalise ühistranspordiga – seda nii linna kui inimese vaates.

Abivajadus võib aja ja ilmastikuoludega muutuda

„Abimeetmed on ju samuti piiratud. Seepärast on sotsiaaltöötajatel suur roll, et selekteerida välja need inimesed, kes päriselt abi vajavad – püüame seda aasta-aastalt üha paremini teha,“ rääkis Peljo. Tema sõnul on vaba Eesti aja jooksul inimestele palju küll nende õigusi rõhutatud, aga kohustused on jäänud pisut tahaplaanile. „Tegelikult on meil olemas ka perekond ja kogukond, kes samuti mõnes olukorras aidata saab,“ tõdes Peljo. „Mida rohkem me muid võimalusi leiame, seda rohkem jääb ressursse nende jaoks, kes seda kõige rohkem vajavad.“

Samas on iga olukord ikkagi juhtumipõhine, nagu spetsialist ka rõhutas. „Vajadusel küsime nõu sotsiaal- ja tervishoiuametilt või siis transpordiametilt, et tarviduse korral mingisuguseid erandeid teha,“ rääkis Peljo.

Kuna abivajadus on ajas muutuv ning võib sõltuda muu seas ilmastikuoludest, siis viivad sotsiaaltöötajad läbi kordushindamisi ning analüüsivad liikumisvajaduse erinevaid tahke. Ka üks teemapäeval viibinud liikumispuudega ratastooli kasutajatest toonitas, et ehkki ta saab suvel kasutada ühistransporti, siis on tal näiteks praeguste ilmaoludega täiesti võimatu kodu lähedasse bussipeatusesse pääseda.

„Abivajaduse hindamise puhul on vestlusel suur roll täpse olukorra kindlaks tegemisel. Seepärast ei peaks seegi takistuseks saama, kui suvel on väiksem abivajadus, talvel aga suurem,“ kinnitas Lasnamäe sotsiaalteenuse osakonna vanemspetsialist Kadri Peljo.

Tallinna Linnatranspordi erivedude osakonna tiimijuhi Katrin Halanurme sõnul on transpordil oluline roll inimeste eludes. Tihti ei osata asjale aga enda omast teistsuguse kogemusega inimeste pilgu läbi vaadata – seepärast toonitas spetsialist ka toimunud teemapäeva olulisust. „Teenuse osutajana tahame märgata asju, mille peale me muidu võib-olla ei tulekski – näiteks missugused on need väljakutsed, mida nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega inimene linnas ringi liikudes ja transporti kasutades seljatama peab,“ rääkis ta.

Halanurm selgitas, et kui sotsiaaltöötajad on inimese abivajaduse ära hinnanud, siis on just linnatranspordi ametnike edasine ülesanne see, et tagada inimesele ka olulise trasporditeenuse sujuv olemasolu.

Murekohaks saatjate küsimus

„Üheks suuremaks murekohaks asja juures on hetkel saatjate küsimus,“ nentis Halanurm. Nimelt on mõningatel juhtudel, näiteks laste või siis vaimsete erivajadustega sõitjate puhul tekkinud olukordi, kus sõitja tervislik seisund on sõidu käigus ootamatult halvenenud. „Kui lapsel pole saatjat kaasas, siis jääb bussijuhi õlgadele vastutus, millega ta õieti tegelema ei peaks. On tal ju bussis ka teised inimesed ja tema peab vastutama ikkagi eeskätt transporditeenuse toimimise eest,“ selgitas Halanurm.

Seepärast peavad sotsiaaltransporti kasutavate inimeste hooldajad vajaduse tekkimisel neile ka saatja leidma. „Võib olla kohe alguses saatjat ei määratagi, ei nähta selleks näiteks vajadust. Aga kui toimub mingeid intsidente, mille puhul selline vajadus esile kerkib, siis peab ka saatja leidma,“ rääkis erivedude osakonna tiimijuht.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja asetäitja Arne Kailase sõnul peaksid inimesed ka ise mõtlema, mis viise neil on saatja leidmiseks – kas saavad nad mõnel päeval näiteks ise kaasa sõita või siis leiavad selleks kellegi pere või kogukonna ringist. „Kui saatja küsimust pole tõesti võimalik ise lahendada, siis saab sellest meid teavitada. Siis katsume ise saatja leida,“ kinnitas Kailas.

Sotsiaaltransporti kasutavate laste vanemad peaksid teadvustama ka seda, et bussijuht vastutab vaid transpordi pakkumise eest – seega on näiteks lapse bussi peale ja bussist tagasi koju toimetamine ikkagi vanematele kuuluv ülesanne. „Mõnikord oodatakse, et seda teeksid bussijuhid. Aga neil on ju teised sõitjad veel ja muudki tööülesanded, mille eest vastutada,“ rääkis Halanurm.

Ka Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Külli Urb avaldas headmeelt toimunud teemapäeva üle, märkides, et järgmisel korral võiksid lisaks nägemis-, kuulmis- ja liikumispuude esindajatele ka arengupuudega inimeste esindajad kohale kutsuda. „Arengupuudega inimeste hooldajate argipäev on veel täiesti omaette teema. Nii nende päevad kui ööd on tihtipeale väga pingelised,“ tähendas Urb.

SOTSIAALTRANSPORT TALLINNAS

Sotsiaaltransporditeenus on mõeldud inimesele, kes:

• ei saa erivajaduse tõttu sõita isikliku või ühissõidukiga

• vajab liikumisel ja sõiduki kasutamisel kõrvalabi või abivahendeid

• elab rahvastikuregistri andmetel Tallinna linnas

Teenust osutatakse kolmel viisil:

liiniveoteenus on mõeldud regulaarseteks sõitudeks (nt tööle või kooli),

juhuveoteenust saab kasutada üksiksõitudeks (nt arsti juurde, panka või postkontorisse),

taksoveoteenus on mõeldud isiklikeks sõitudeks Tallinna linnas ja linna piirist kuni 30 km kaugusele ja sealt tagasi.

Kuidas sotsiaaltransporditeenust taotleda?

Taotlus koos sõidusoovidega tuleb esitada:

• sotsiaaltransporditeenuse infosüsteemis https://sotsiaaltransport.tallinn.ee või

• digiallkirjastatud failina oma elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna e-posti aadressile.

Seejärel tuleb helistada linnaosavalitsuse sotsiaaltöötajale ja leppida temaga kokku kohtumine.

Sotsiaaltöötajate kontaktandmed: www.tallinn.ee/teenus-sotsiaaltransport

Sotsiaaltöötaja hindab inimese abivajadust ja selgitab välja talle sobiva teenuse.

Kuidas sotsiaaltransporditeenust kasutada?

Liini- ja juhuveoteenuse kasutajal tuleb sõidusoov esitada vähemalt viis tööpäeva varem.

• Sõidust loobumisest tuleb teavitada klienditeenindust või sotsiaaltöötajat, kes teeb infosüsteemis muudatuse.

• Riigipühaeelsel tööpäeval osutatakse juhu- ja liiniveoteenust tavapäraselt. Riigipühal liini- ja juhuveoteenust ei osutata. Teenuseosutaja koostab sõiduplaani, arvestades järgmist:

• vajadusel võib ta mitme kliendi sõidud ühildada ja muuta kellaaegu kliendi soovitust varasemaks või hilisemaks, et tagada sõiduliini loogilisus ja efektiivsus.

• liiniveoteenuse sõiduaeg võib olla kliendil kuni 1 tund ja 15 minutit. Taksoveoteenust saab kasutada taksokaardi alusel. Sõidusoovi korral võtab klient ühendust taksoveoteenuse osutajaga.

Kui palju teenus maksab?

Liiniveoteenus on tasuta. Juhuveoteenuse kasutaja saab teha:

• Tallinnas kuni 12 tasuta sõitu kalendriaastas ja 4 osaliselt tasulist sõitu kalendrikuus

• Tallinnast mujal Eestis asuvasse sihtkohta või sealt tagasi 4 osaliselt tasulist sõitu kalendriaastas (omaosalustasu on 13 s/km). Kui kliendi saatja soovib sõita tagasi Tallinna või enne Tallinnast peale tulla, tuleb mõlema sõiduotsa eest tasuda 13 s/km. Juhuveoteenuse kasutaja saab sõidu eest tasuda sularahas bussijuhile. Taksoveoteenuse piirmäär on 190 eurot kalendrikuus (omaosalustasu on ¼ arvest). Taksokaardi esitamisel saab sõidu eest tasuda sularahas või pangakaardiga. Täistasulisi sõidukordi saab teenuseosutajalt tellida piiramatult.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.