“Kui lapsed meilt koju lähevad, siis on neil kõik kodutööd tehtud, huviringides käidud ja õues rohkelt aega veedetud. Ka saavad nad kogupäevakooli jooksul mitu korda süüa,” ütles Südalinna kooli õppealajuhataja Kerttu Mölder-Jevdokimov. Tallinnas tegutseb kokku kümme kogupäevakooli.

Südalinna kooli kolmandas klassis käiv Martin on kogupäevakooliga igati rahul. “Käime hästi palju väljas, mängime ja teeme tööd,” rääkis poiss, kelle sõnul on terve päev täis tegevust ja sõpradega mängimist. Huvitavamate ringidena tõi ta välja spordi- ja meisterdamisringi. “Lõikame ja liimime hästi palju. Ma ise tegin paberist sellise nuku, mida saab nööridega tõmmata. Spordiringis mängime palju palli ja üldse on meil seal lõbus olla. Need pole nagu päris koolitunnid, ikka hoopis lõbusamad on.”
Laagna gümnaasiumi direktor Urmas Sadam ütles, et kogupäevakool aitab kaasa lapse huvitegevustele ja üldisele arengule. “Meie koolis alustavad lapsed oma päevi rõõmsalt,” kinnitas ta. Laagna gümnaasium on üks neid haridusasutusi, kes käesoleval õppeaastal värskelt kogupäevakooliga alustas, ja senine kogemus on koolidirektori sõnul julgustav.

Vähemalt  kaks ja pool tundi õues

Tallinna haridusameti juhtivspetsialisti Viivi Loki kinnitusel jälgivad koolitöötajad kogupäevakoolis, et laps saaks õppida nii toas kui ka õues.  “Kogupäevakoolis saavad lapsed tavapäraste õppetükkidega lõimida ka oma ringe ja hobisid,” selgitas ta. “Kindlasti vähendab see ka vanemate muret. Laps on hoitud ja hooldatud, ta saab nii õppida kui mängida, õues käia ja arendavalt aega veeta. Eri huvitegevuse katsetamine aitab lapsel aga tema sisemisi andeid ja motivatsioone avastada. See aitab õpilast juba edasi näiteks spordikeskustesse või muule huvialale suunata.”
Viimase viie aastaga on päeva lõpuni tegevust pakkuvad kogupäevakoolid Tallinnas üha tugevamalt kanda kinnitanud. Kui 2017. aastal hakati seitsmes-kaheksas õppeasutuses uuendusliku haridusmudeliga tasapisi katsetama, siis tänaseks päevaks toimetavad enam kui 1500 õpilast kümnes kogupäevakoolis üle Tallinna.
Tallinnas tegutsevad täielikult või osaliselt kogupäevakoolidena näiteks Tondi kool, Südalinna kool, Rahumäe põhikool, Kuristiku gümnaasium, Kadrioru saksa gümnaasium jt. Lokk rõhutas, et igaüks neist viib kogupäevakooli läbi omanäoliselt.  Osaliselt projektirahadest, osaliselt linna eelarvest tegutsevad kogupäevakoolid pakuvad õppimist ja tegevust peamiselt esimese, teise ja kolmanda klassi õpilastele. Südalinna kool aga pakub võimalust veeta terve päev koolis kuni üheksanda klassi õpilastele.
Kogupäevakoolist osavõtmine on lastevanematele aga täiesti tasuta. “Meil jääb igal õhtul kooli tegutsema üle saja lapse,” rääkis Mölder-Jevdokimov. “Meie kogupäevakool algab juba hommikul. See tähendab, et mõnikord algab päev hoopis huviringi või treeninguga, alles seejärel tulevad tavapärased ainetunnid.”
Lapsed saavad koolimajas olla kella viieni. “Kui nad koju lähevad, siis on neil kõik kodutööd tehtud, lisaks huviringis käidud ja õues rohkelt aega veedetud,” lausus Mölder-Jevdokimov. “Jälgime, et nad viibiksid iga päev vähemalt kaks ja pool tundi ões. Ka saavad lapsed kogupäevakooli jooksul mitu korda süüa.”

Vanemate ja laste seas üha popimad

Õppealajuhataja leidis, et tulevikukool ongi justnagu keskus, mis pakub lisaks haridusele ka huvitegevust ning lapsele vajalikke teenuseid. “Näiteks pakuks need tugiteenuseid ja vajadusel ka rehabilitatsiooni,” märkis ta. “Oleks ju loomulik, et lapsele iga päev vajalikud arenduspaigad oleks ühte kohta koondatud. Lisaks on koolil sellisel juhul parem ülevaade sellest, mis lapsega toimub. Kui näiteks mõni ei oskagi matemaatikat hästi, siis tuleb jälle välja, et ta on mõnes huviringis väga andekas. See annab võimaluse sedakaudu õpilast paremini suunata.”
Õppealajuhata kinnitusel on just majandusraskuste ajal eriti oluline, et koolid saaks pakkuda ka tasuta huviringe. “Sest kui lapsevanem peab valima huviringi ja kommunaalarve tasumise vahel, siis valib ta loomulikult viimase,” rääkis Mölder-Jevdokimov.
Vanemad on koolidega, mis kogu päeva tegevust pakuvad, väga rahul. Mölder-Jevdokimovi sõnul soovivad üha vanemate klasside õpilased ja nende vanemad kogupäevakooli kasutada. “Kui alguses oli kogupäevakooli sihtrühm eeskätt esimese ja teise klassi õpilased, siis nüüd tunnevad üha rohkem huvi ka neljanda, viienda ja kuuendagi klassi õpilased,” rääkis ta. Südalinna kooli õppealajuhataja rõõmuks on seni kõik soovi avaldanud lapsed kogupäevakooli ka ära mahtunud.
Mõnes koolis aga on tahtjaid rohkemgi, kui neid suudetakse vastu võtta. Põhjuseks on ühelt poolt raha, teisalt aga spetsialistide üldine põud, mis kõikjal hariduses üha teravamalt tunda annab.
“Tahtjaid on ikka palju rohkem, kui meie suutlikkus seda võimalust pakkuda,” nentis Kuristiku gümnaasiumi direktor Oliver Jakobson. Tema sõnul on kerge mõista, miks uudne kogupäevakool on lapsevanemate seas niivõrd populaarne. “Kui õpilane läheb lasteaiast algklassidesse, siis on tal tunde veel vähe. Samas pole enam samasugust vanema tööpäeva lõpuni kestvat hoidmist, millega varem harjunud oldi,” rääkis Jakobson. “Meie koolis on aga esimese kooliastme lapsed tööpäeva lõpuni hoitud. Lisaks on nad saanud mitmesuguseid tegevusi harrastada, palju väljas käia, liikuda ja mängida, nii et tegemist on arendava ja edukalt veedetud ajaga.”
Kui Südalinna kool on suutnud seni kõik soovijad kuni üheksanda klassini ära mahutada, siis kõik pealinna koolid sellega toime ei tule. Koole kollitab spetsialistide puudus ja raha seab õpilaste vastuvõtmisele piirid. “Inimeste leidmine on põhiküsimus,” kinnitas Jakobson. “Me ei otsi ju inimest, kes lastel lihtsalt silma peal hoiab. Kogu tegevus on ikkagi pikitud õppe- ja muu arendava tegevusega. Iga lapsevanem tahab ju, et tema lapsega tegeleks professionaal, kes oma tööd armastab ja oskab.”

Isad-emadki appi

Lokk möönis, et kogupäevakoolide loomisel ja juhtimisel tasuks kaasata vabatahtlikke, et juhendajate puudusest üle saada.  “Asjaga võiks ikka rohkem kaasa tulla ka näiteks emad, isad, vanaemad või teised pereliikmed ja kodakondsed, kes aitaksid kogupäevakooli tegevusi läbi viia,” lausus ta. “Õpilaste haridusest on üha rohkem huvitatud ka idu-ettevõtted, kes sama õpilast ehk tulevikus enda juures tööl tahaks näha.”
Mõnikord napib koolidel ringide mahutamiseks ka ruume. Ruumipuuduse kaotamiseks võib eeskuju võtta aga näiteks Inglismaalt või Hollandist, kuhu kogupäevakoolide tegevuste korraldamiseks on kaasatud näiteks kirikukogukonnad või sotsiaalkeskused, kelle ruume saab kasutada. “Seni on koolid öelnud, et nad pole sotsiaalasutused. Aga maailm muutub ja meil maksab ajaga kaasas käia,” rääkis Lokk. “Just kogupäevakoolid on teeviidad sinna, kuhu Euroopa üldisel haridusmaastikul liigub. Tallinn on selles osas lausa omalaadne suunanäitaja, sealhulgas riigile.”