„Mulle on teatatud sadadest huvitavatest tapeedileidudest, mis on ikka üllatav,“ ütles sisearhitekt Triinu Väikmeri, et üleskutse saada foto Nõukogude aegsest tapeedist, mis kusagilt remonti tehes välja tulnud, on langenud viljakale pinnasele. Triinu kirjutab toonastest tapeetidest magistritööd ja esmajoones pakub talle huvi meie kohalike tehaste toodang.
„Nõukogude ajastust jäänud nüüd juba ajalooline pärand kipub kaduma – seda ka sisearhitektuuris -, ja seepärast ma taolise uurimisteema valisin,“ rääkis Triinu Väikmeri, kes praegu pühendab olulise osa oma ajast suhtlemisega inimestega, kes leidnud kusagilt Nõukogude aegset tapeeti. „Tollest ajast autentsena säilinud interjööre jääb järjest vähemaks. Minu eesmärk on seega ühe ajastu dokumenteerimine, et see säiliks arhiivis.“
Foto: Nunne 2 laest leitud teadaolevalt vanimad tapeedifragmendid Eestis 1790ndatest.
Ärge saatke ajaloopärandit prügimäele
Ilmselt on meist väga paljud kiskunud remondituhinas seintelt maha vanu tapeedikihte, andmata endale aru, et lennutame sellega ühtlasi ajaloopärandit prügimäele. Kui näiteks mööblit vmt on juba ajaloolises vaates hindama õpitud, siis vaid vähesed oskavad vaadata vana tapeeti kui interjööri osa ja püüavad seda võimaluse korral säilitada. Tõsi, näiteks sajandi vanuses majas nõuab vanade tapeedikihtide üksteisest eraldamine oskusi ja kannatlikkust. Kuid vana tapeet seinas, mis oskuslikult restaureeritud, on uuest märksa väärtuslikum.
Foto: Näide Nõukogude aegsetest tapeedikihtidest.
Eesti üks suuremaid ja tuntumaid tapeeditööstusi paiknes Triinu Väikmeri sõnul Kohilas. Sealne puumassi ja papitehas Kohila, mis oli ümber ehitatud jahutööstusest, hakkas baltisakslastest omanike käe all tegutsema juba aastal 1899. ENSV ajal tehas muidugi natsionaliseeriti ja jätkas tööd Kohila Paberivabriku nime all.
Foto: Näide Nõukogude lõpuaja toodangust.
Tapeeditsehh tegutses vabrikus Nõukogude aja lõpuperioodil 1986-1990. Oskusteavet tapeedi valtside käsitsi tegemiseks oli käidud omandamas Valgevenes Minskis. Varem müüdi enamasti vaid Valgevenes kujundatud tapeeti, kuni ka Kohilas hakati seda tegema oma mustrite ja kujunditega.
Teine tuntuim tapeedivalmistaja ENSVs oli Viktor Kingissepa nimeline Tallinna tselluloosi- paberikombinaat. Triinu Väikmeri sõnul on aga tapeeditootmise valdkond üsna läbi uurimata. Ta on alles oma töö algusjärgus ja praegu on muuhulgas keeruline öelda, kui palju erineva mustriga tapeete üldse jõuti Nõukogude perioodil Eestis toota ja kui palju neid näiteks aastas sortimenti lisandus.
Facebookis avaldatud üleskutse anda teada ENSV-aegsetest tapeeditükkidest või -rullidest, osutus menukaks. Mõnigi on öelnud, et maakodus leidub ühte ja teist. Ilmselt on siin aidanud kaasa paljude vanemate põlvkondade komme kõike mis võimalik, alles hoida, sest kunagi ei tea, millal läheb midagi tarvis. „Mulle on teatatud sadadest tapeedileidudest, mis on ikka üllatav,“ ütles Väikmeri. „Inimesed leiavad vanu tapeete nii remonti tehes seinalt kui rullidena pööningutelt ja panipaikadest.“
Siiani on Väikmeri palunud näidistest endale fotod saata. Kuid ta kavatseb hakata koguma säilitamiseks ka väikesi tükke või tootenäidiseid. „Eriti põnevad on toonased lastetubade tapeedid, või ka teatud tooted, mis jätsid täiesti põhjamaise või skandinaavialiku mulje,“ sõnas Väikmeri. Eraldi tuleks ajaloo tarbeks pildistada märge tapeedi tootjatehase kohta, mis on tavaliselt kirjas tapeedirulli servas.
Valdavalt toodeti pabertapeeti
Üldiselt toodeti tol ajal ENSVs valdavalt pabertapeeti, mis on muidugi ka keskkonnasõbralikum kui hilisemad üha sünteetilisemad. Pestavate tapeetide toodanguga hiilgas ENSVs ainult tehas Polümeer. Samas oli tapeet ka defitsiitne ja nii „laotati“ seda Väikmeri sõnul näiteks vastvalminud majades seina nõnda, nagu parasjagu saada. Igasugused disainialased vm kriteeriumid jäid üldiselt kõrvale.
Praegu Eestis teada olevad vanimad tapeedid on Tallinna vanalinnast Nunne 2 hoonest leitud nn etruski mustriga tapeedi fragmendid, mis on dateeritavad 1790ndatesse. Kadri Kallaste, kes on kaitsnud Eesti Kunstiakadeemias tapeete ja nende konserveerimist käsitleva doktoritöö, on restaureerimise infovoldikus „Ajaloolised tapeedid“ ka kirjutanud, et paberist seinakatteid on interjööride kaunistamiseks järjepidevalt kasutatud juba üle 300 aasta. Põhja- ja Kesk-Euroopas on juba 1980ndate algusest tähtsustatud ajalooliste tapeetide säilitamist algsel kohal.
Kui keegi leiab remonti tehes või kusagilt panipaigast mõne tüki või suisa rulli Nõukogude aegset tapeeti – sõltumata, kus see on valmistatud – võiks ühendust võtta e-kirjaga triinu.vaikmeri@artun.ee Samamoodi ootab Triinu väga, et endast annaksid märku inimesed, kes on ENSV ajal töötanud tapeete tootnud paberivabrikutes.
