Kui praegu on biojäätmete liigiti kogumine eraldi mahutisse kohustuslik vaid suuremate kortermajade puhul, siis 1. aprillist laieneb see nõue kõigile kinnistutele. Üha suurem hulk linlasi panustab edaspidi, et Tallinna bussid sõidaksid keskkonnasõbraliku biogaasiga ning aedadesse jõuaks toitaineterikas kompost.

Valik, mis 1. aprilliks tuleb väiksemate majade elanikel teha, on üldiselt lihtne: kogumismahuti või komposter. Juba nüüd leidub majapidamisi, kus on kasutusel mõlemad, ja taolisi tuleb kindlasti juurde.
Praegu on biojäätmete eraldi kogumine mahutisse teatavasti kohustuslik vähemalt kümne korteriga elumajas. 1. aprillist laieneb see nõue Tallinnas aga kõigile mis tahes kasutusotstarbega kinnistutele – olgu need siis majapidamised või ka bürood ja toitlustusasutused, mis on korraldatud jäätmeveoga liidetud.
Eramu, paarismaja, ridaelamu või kahe korteriga elamu elanikud saavad valida biojäätmete nõuetekohase kompostimise või mahutisse kogumise vahel. Üle kahe korteriga elamu elanikud võivad samuti kompostida, kui on aed, kus komposti kasutada. Aga biojäätmete mahuti olemasolu, mida siis jäätmekäitlusettevõtte töömehed kogumisringil tühjendaksid, on samuti kohustuslik.

Kompostimine teeb õnnelikumaks

Üks nendest, kellel juba praegu nõuded täidetud, on tuntud koolitaja Anneli Ohvrili pere. Nad elavad Heina tänaval väiksemas, kaheksa korteriga romantilises puumajas. Seal hoovis ja aias on olemas mõlemad, nii nüüdisaegne komposter kui ka kogumismahuti. Anneli peab plaani, et soetab veel juurde soojapidavate seintega kompostri, mida oleks mõttekas tarvitada talvekuudel. Lisaks on maja taha aeda sisse seatud eraldi kompostimisaun sügisel langenud puulehtedele.
Biojäätmete mahutisse, mis on tavaline, 80-liitrine ja plastmassist, rändab looduses raskemini lagunev, kuid siiski biojäätmeks liigituv kraam. Need on muna- ja pähklikoored, majapidamispaber, pabersalvrätikud, liha- ja kalajäätmed jmt.

Toidujäätmed visatakse konteinerisse muidugi ka põhjusel, et loomad-linnud ja närilised ei asuks kompostrit ründama. Banaanikoored ja igasuguste teiste puu- ja juurviljade jäätmed valatakse omakorda kompostrisse.
“Ma olen ise maalt pärit ja seetõttu on kompostimine minu jaoks niivõrd enesestmõistetav,” rääkis Anneli. “Ma arvan, et vähim, mida igaüks võiks looduse hoidmiseks ära teha, on aidata toitainetel mulda tagasi jõuda. Biojäätmed pole prügi, vaid ressurss. Biojäätmed on ainus prügiliik, mida inimesed saavad ise, ajast ja viisist olenemata, kompostimise teel käidelda ja uuesti ringlusse viia. Muuseas näitavad uuringud, et kompostimisega tegelevad inimesed on ka õnnelikumad ja kogevad vähem ärevust ning depressiooni. Nii ei rõõmusta vaid loodus, vaid me ise ka.”

Biojäätmed: kolmandik olmeprügist

Koduses majapidamises moodustavad Anneli Ohvrili sõnul biojäätmed umbes kolmandiku olmeprügist. Võttes biojäätmete käitlemise enda kätesse ja muutes selle staatuse prügist väärtuseks, väheneb prügi kogus kodus märgatavalt.
Ametlikult nimetatakse Annelit juhtimiskoolitajaks, turunduseksperdiks ning keskkonna- ja sotsiaalprojektide eestvedajaks. Tuntuimad tema osalusel algatatud projektid on “Teeme ära!”, “Teeme ära – maailmakoristus” või “Killerkott tapab”. Lihtsalt öeldes on ta aga maatüdruk, kes loodusest lugupidamise harjumise on endaga linna kaasa võtnud ning püüab seda võimalikult paljudele õpetada. Igasuguste muude tööde kõrval koolitab ta muide huvilisi õigesti kompostima.

Mida inimene, kellel eraldi biojäätmete mahuti seni puudus, nüüd tegema peab?

• Biojäätmete kogumiseks saavad eramute, paarismajade, ridaelamute ja kuni kahe korteriga elamute elanikud taotleda tasuta 80-liitrise mahuti võrguaadressilt taotlen.tallinn.ee Mahuti saab kätte  Paljassaare või Pääsküla jäätmejaamast.
• Taotleda on võimalik ka 140-liitrist mahutit, ent kui majas pole suuremaid peresid, piisab üldiselt väiksemast.
• Biojäätmete 80-240-liitrise mahuti ühekordse tühjenduse hind jääb 0,67 ja 1,49 euro vahele, alates 1. aprillist Mustamäel isegi alla euro. Vooderduskott koos vahetamisega maksab 1,50-1,98 eurot. Võrdluseks: sama suure segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamine on umbes kaks korda kallim.
• Biojäätmete mahuti tuleb lasta tühjendada vähemalt kord kahe nädala jooksul. Muidugi tuleb vaadata, et see üle ei ajaks, haisu ei levitaks või soojal ajal putukaid kohale ei meelitaks. Seega vajadusel tuleb lasta tihemini tühjendada.
• 80-240-liitrise mahuti ostmine jäätmevedajalt maksab 38,4-60 eurot käibemaksuga. Biojäätmete mahuti suurus peab olema 80, 140 või 240 liitrit. Ise aianduspoest mahutit soetades peab silmas pidama, et see vastaks standardile EVS-EN 840 või sellega samaväärsele kehtivale standardile, et seda saaks jäätmeveokile korrektselt kinnitada ja mehaaniliselt tühjendada.
• Lisaks tuleb jäätmekäitlusettevõttega, kes ka segaolmejäätmeid ära veab, täiendada lepingut biojäätmete mahuti tühjendamise osas.
• Pärast seda, kui jäätmejaamast on mahuti kätte saadud, tuleb jäätmekäitlusfirmaga biojäätmete äraveo osas kokku leppida 14 päeva jooksul. Jäätmekäitlusfirmadest üldiselt kinnitati, et mingit ummistust neil inimeste teenindamisel ei teki.
• Äravedajalt on lisateenusena võimalik tellida ka kogumismahuti vooderduskoti vahetus. Teine võimalus on endal vooderduskotti vahetada. See hoiab mahuti puhtana ning talvel ei jäätu biojäätmed mahuti külge ära.  
• Tallinn muide toetab elanikke lisaks biojäätmete mahutitele ka seitsmeliitriste köögis kasutatavate kogumisnõudega ja komposteeruvate kogumiskottidega. Nende saamiseks võib võtta ühendust linnaosavalitsusega.
• 2021. a kogemus  näitas, et kogumisnõude jagamisest oli palju abi. Linnaosavalitsuste toel ja ühistute kaudu leidsid siis endale omaniku 44 000 seitsmeliitrist köögis kasutatavat kogumisnõud koos infovoldiku ja biolagunevate kotikestega.
• “Köögis kasutatavate kogumisnõude jagamine on pannud tuhanded linlased biojäätmeid korjama,” ütles Tallinna strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna peaspetsialist Liina Kanarbik. Tema sõnul hinnati kogumisnõud mugavateks: “Kui 2021. aastal tekkis Tallinnas ühes kuus keskmiselt 972 tonni biojäätmeid, siis peale 44 000 biojäätmete kogumisnõu jagamist tõusis kokku kogutud biojäätmete hulk ligi kaheksa protsenti.”
• Kui on aga soov  köögi- ja sööklajäätmeid oma koduaias kompostida ja võimalus saadud komposti kohapeal kasutada, tuleb endale ehitada või soetada igast küljest kinnine komposter. Nende hinnad algavad 30 eurost. Kompostikasti ise ehitades tuleb silmas pidada, et see oleks igast küljest kinnine ning seest vooderdatud tiheda võrguga – see hoiab närilised eemal.
• Kanarbiku sõnul on ühtlasi oluline toonitada, et köögihundi ehk biojäätmeid purustatult kanalisatsiooni suunava seadme olemasolu ei vabasta biojäätmete liigiti kogumise  kohustusest. Need tuleb ikkagi kas jäätmevedajale konteineris üle anda või kompostida.
• Köögihunti ei saa nimelt panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamistes tekivad, nagu lilled, kiulised toidujäätmed jmt. Ka ringlussevõtu seisukohast on biojäätmete mahutisse panemine tulemuslikum. Reoveesette tarvitamine millekski kasulikuks pole Eestis seni veel edukas olnud.

Miks hakatakse ka väiksemate majade puhul nõudma biokogumismahutit või kompostrit?

Kuigi biojäätmeid on eraldi kogutud juba 2007. aastast, satub neid siiski liiga palju segaolmejäätmete mahutisse. Nii solgitakse segaolmejäätmeid nõnda, et neid on kas väga raske või suisa võimatu taaskasutada.
Tallinnas on biojäätmete kogumismahuti alates kümne korteriga majade puhul kohustuslik juba aastast 2007. Sellele vaatamata, et Tallinnas kogutakse biojäätmeid eraldi juba üle kümne aasta, satub siiski palju biojäätmeid segaolmejäätmete hulka. On ju selge, et ega pilt ei parane, kuni leidub terveid suuri aedlinnaosi, kus biojäätmete eraldi kogumine, et prügiveoauto saaks need ära viia, on olnud vaid soovituslik
“Kui biojäätmed pannakse segaolmejäätmete hulka, muudavad biojäätmed teiste jäätmete taaskasutamise raskeks, vahel lau­sa võimatuks,” sõnas Tallinna strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna peaspetsialist Liina Kanarbik. “Segaolmejäätmetes sisalduvad biojäätmed tekitavad lisaks veel prügilas nõrgvett, mis reostab meile joogiveeks vajalikku põhjavett. Samuti tekib nendest prügilagaas, eelkõige metaan, mis saastab õhku.”

Tegelikult on biojäätmed väärtuslik ressurss, millest saab toota näiteks komposti või biogaasi. Paljud riigid selle nimel ka pingutavad.
Riigikontrolör Janar Holm tõdes 2021. a kevadel, et Eesti suutis 2019. a ringlusesse võtta 11% biojäätmetest. Paraku küll aasta varem olime tublimad – siis saime kiidelda 18% ringlussevõtuga. Aga võimalik on palju rohkem.
Maailma kogemus näitab, et eraldi on võimalik kokku koguda ja ringlusse suunata lausa 95% biojäätmetest. Euroopas on edukamad biojäätmete eraldi kogujad näiteks Austria ja Sloveenia, kus biojäätmete eraldi kogumise osatähtsus ulatub 80%-ni. Ainuüksi biojäätmete 80-90% ringlussevõtt aitaks omakorda võtta Eesti olmejäätmeist pool ringlusse.

Kuidas liigiti kogumine raha säästab?

Lõviosa jäätmetest, kui neid õigesti sorteerida, on võimalik ära anda kas päris tasuta või siis üsna väikese summa eest – nagu biojäätmed. Nõnda jäävad prügiarved üsna väikeseks.
Kui võrrelda liigiti kogutavate jäätmete äraveo hinda, siis on kõige kallim sorteerimata jäätmete ehk segaolmejäätmete mahuti tühjendamine. Paberi- ja kartongijäätmete mahutit  tühjendatakse suisa tasuta. Biojäätmete mahuti tühjendamine on 50%  soodsam kui segaolmejäätmete puhul, alates 1. aprillist Mustamäel lausa 75% soodsam.
Plast- ja metallpakendi jäätmed ning klaaspakendi jäätmed saab täiesti tasuta viia avalikku pakendipunkti või jäätmejaama või sõlmida  äraveo leping mõne pakendite taaskasutusorganisatsiooniga. Nõnda tegutsedes ei jää segaolmejäätmete mahutisse, mille tühjendamine maksab kõige rohkem, just kuigi palju järele. On võimalik tellida harvem äravedu või siis rentida või osta väiksem segaolmejäätmete mahuti.
Kõrvuti asetsevate kinnistute elanikud võivad kasutada jäätmemahuteid ühiselt, selleks tuleb sõlmida ühismahuti kasutamise leping. Nii ei pea iga eramaja või kortermaja endale mitut mahutit rentima, vaid võib ka naabritega jagada. Sedasi tegutsedes saab jäätmemajandusega seotud kuludelt kokku hoida ning ka keskkonda säästa, sest jäätmeveok peab siis harvem jäätmeid tühjendamas käima.

Mis minu kogutud biojäätmetest edasi saab?

Biojäätmed viiakse töötlemiseks biogaasitehasesse ning neist valmib kütus Tallinnas sõitvatele gaasibussidele. Teine võimalus, et neist tehakse komposti.
Praegu ollakse Tallinnas gaasil sõitvate liinibusside kütusena valdavalt sunnitud tarvitama imporditavat maagaasi. Kuigi biogaasi tootmisvõimsust on Eestis üha juurde tulnud, ei jagu tooret ehk biojäätmeid, mis asjatult  paljuski kaotsi lähevad ehk siis segaolmejäätmetesse visatakse ja prügilatesse ladestatakse. SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse 2020. aasta sortimisuuringu järgi moodustavad biojäätmed segaolmejäätmetest keskmiselt 30%. See on kõik kaotsi läinud ressurss.
Biogaasi toodavad Eestis mitmed ettevõtted, näiteks Alexela, kuid möödunud aasta novembri lõpus avati ka jäätmekäitlusettevõttega AS Eesti Keskkonnateenused seotud tehas Maardus. See on Eestis ainulaadne: kasutab biogaasi tootmiseks üksnes kodumajapidamisest ja toitlustusasutustest kogutud biojäätmeid kogumahus kuni u 20 000 tonni aastas. Praegu on tehas veel häälestusfaasis, aga lähematel kuudel hakkab toodang juba tulema.
Tooraine ehk biojäätmed liiguvad tehases täielikult suletud süsteemis, kus eri tüüpi bakterid lagundavad esmalt biomassi väikesteks osadeks ja tekitavad seejärel biogaasi. Sellest omakorda sünnib transpordigaas.

Tehases, kui see täie võimsusega rakendub, saab toota kaks miljonit kuupmeetrit biometaani aastas. See kataks kuuks ajaks kõikide Tallinna gaasibusside vajaduse. Kokku sõidab neid Tallinnas 350.
ASi Tallinna Linnatranspordi (TLT) juhatuse esimehe Kaido Padari sõnul on u 35% gaasibussides kasutatavast kütusest praegu meie kodumaine biometaan. Plaanide järgi peab see protsent suveks kasvama 50-ni.
“Gaasibusside kasutuselevõtt on oluline samm mitte üksnes TLT ja Tallinna linna jaoks, vaid tervele Eestile,” lausus Padar. “350 surugaasil sõitvat bussi vähendavad CO2 linnaõhku paiskamist u 25 000 tonni võrra aastas, mis on hinnanguliselt võrreldav keskmiselt 7000 sisepõlemismootoriga sõiduauto aastase heitmekogusega.”
Surugaasibusside suurimaks kasuteguriks on tema sõnul kindlasti keskkonnasäästlikkus, kuid ka see, et uuenenud bussipargiga – busside keskmine vanus on 3,3 aastat – hoitakse kokku remondi- ja ülalpidamiskuludelt.
Tallinnast korraldatud jäätmeveo raames kokku kogutud biojäätmed kompostitakse Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kompostimisväljakutel. Seal toodetud sertifitseeri­tud komposti saab osta kohapealt ning ehitus- ja aianduspoodidest. Edaspidi liigub osa Tallinnast kogutud biojäätmeid tõenäoliselt ka Maardu biogaasi tehasesse.

Kuidas ma saaksin ise õigesti kompostida?

Kui majal on aed, kus saab taimede väetamiseks kasutada kompostmulda, siis on võimalik biojäätmetest vabaneda ka kompostris. Ideaalvariant on muidugi see, kui leiduvad mõlemad: biojäätmete kogumisnõu looduses raskemini lagunevate biojäätmete jaoks ning igast küljest kinnine komposter.
• Üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga kinnistul ei pea olema biojäätmete mahutit juhul, kui köögijäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul.
Üle kahe korteriga elamu elanikud võivad ka kompostida, aga mahuti  on samuti kohustuslik.
• Köögi- ja sööklajäätmete kompostimiseks nõusoleku küsimiseks saab alates märtsist-aprillist esitada taotluse kinnistu asukohajärgsele linnaosavalitsusele Tallinna jäätmevaldajate registri kaudu. Kui Tallinna jäätmevaldajate registrit ei ole võimalik kasutada, siis tuleb esitada allkirjastatud taotlus koos kasutatava kompostri fotoga oma linnaosa valitsusele.
• Komisjon kontrollib kohapeal nõuetele vastava kompostri olemasolu, selle toimimist ning komposti kohapeal kasutamise võimalikkust. Komisjon otsustab kompostimise nõusoleku andmise 30 kalendripäeva jooksul taotluse laekumisest ja teeb jäätmevaldajate registrisse märke.
• Täpsemat infot linnaosalt kompostimise nõusoleku saamise kohta jagatakse kõikidele elanikele märtsis-aprillis.
• Kui 1. aprilliks ei jõua kõiki kompostimisenõusoleku taotlusi kontrollitud, ei pea muretsema trahvimise pärast – järk-järgult kantakse iga kinnistu biojäätmete kompostimine jäätmevaldajate registrisse.
• Komposter, kompostimisaun või kompostikast peab paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri kaugusel ja ehitisest nelja meetri kaugusel, kui naaberkinnistute või -hoonete omanikud ei lepi kokku teisiti.
• Mis puudutab liigiti kogutud biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid, siis neid võib igaüks tekkekohal kompostida kas kompostris, lahtiselt aunas või kompostikastis. Selleks ei ole vaja – erinevalt toidujäätmetest – taotleda eraldi luba.

• Köögi- ja sööklajäätmeid võib aasta ringi kompostida vaid igast küljest kinnises kompostikastis, mis on kahjurite, loomade (sealhulgas näriliste) ja lindude eest kaitstud.
• Kinnise kompostikasti võib ise ehitada. Selleks isoleeri kompostikast igast küljest peene võrguga, sest nii ei pääse närilised ligi. Kompostikasti saad soetada ka aianduspoest. Neid on väga erineva väljanägemise ning hinnaga, mis ulatub paarikümnest eurost 600 euroni.
• Kompostikasti/kompostri asukoht peab olema selline, et sinna pääseks aasta ringi toidujäätmeid viskama.
• Kompostikasti suurus oleneb tekkivate biojäätmete hulgast. Neljaliikmelisele perele on sobilik umbes 200-liitrise mahuga kompostikast.
• Ühise õuealaga paarismaja puhul, kuni kahe ridaelamuboksi või kuni kahe kõrvuti asetseva üksikelamu kinnistul on lubatud kasutada kompostrit ühiselt. Seega oleks näiteks üksi elavatel pensionäridel, kel tekib vähe biojäätmeid, mõttekas naabritega kompostri kasutamise osas kokku leppida.
• Kõigi kohta, kes taotlesid 2022. aasta sügisel linnalt 250-liitrise kodukompostri, on tehtud vastav märge ka jäätmevaldajate registrisse. Nemad ei pea rohkem kuskile pöörduma ega linnaosavalitsuselt kompostimiseks nõusolekut taotlema.
• Aia- ja haljastujäätmed võib aasta ringi viia ka jäätmejaama või anda üle enda linnaosa lehekotiveo kampaaniate raames.
• Kokkukogutud aia- ja haljastujäätmed kompostitakse Pärnamäe jäätmejaama kompostimisväljakutel ning seal tekkinud sertifitseeritud komposti saab soetada kohapealt.
Lisainfo kompostimisest: https://www.kompostiljon.ee/

Mis sobib biojäätmete hulka ja mis mitte?

Biojäätmed peaks köögis kogumisnõusse panema lahtiselt, olles vooderdanud kogumisnõu enne kas paberkoti, majapidamispaberi või täielikult komposteeruva bioplastist kotiga.
Bioplastist kotid, nii need, millega vooderdada köögi kogumisnõu kui ka õues asuv kogumismahuti, peaks vastama standardile EN 13432. Üldiselt on standardi number poes müüdavatel kotirullidel kirjas. Tavalisi kilekotte ei tohiks biojäätmete hulka panna ega biojäätmeid neisse pakendada. Biogaasi või komposti tootmisel sõelutakse kõik kilekotid küll välja, kuid ometi võib näiteks komposti sisse jääda plasti mikroosakesi, mis ei tohiks toiduahelasse jõuda.
 
Biojäätmete mahutisse tuleb panna:
• riknenud toit ja toidujäätmed
• riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
• liha- ja kalajäätmed, kalaluud
• muna- ja pähklikoored
• pabermassist munarestid
• majapidamispaber
• pabersalvrätid
• kohvipaks, paberfiltrid
• lõikelilled, ilma potita
toataimed
• muud toidujäätmed, mis ei
ole nimetatud järgmises
nimekirjas.

Biojäätmete mahutisse ei tohi panna:
• tavalised kilekotid, toidupakendid
• kassiliiv, tuhk, pühkmed
• suitsukonid
• vedelad toidujäägid, toiduõli
• suured kondid
• kiletatud või kileaknaga paberkotid
• küpsetuspaber
• vanad ravimid
• mähkmed, hügieenisidemed, tampoonid
• tolmuimejakotid
• kunstlilled, küünlad
• lille- ja salatipotid
• muud mittelagunevad materjalid.
 
Rohkem infot: https://www.tallinn.ee/et/keskkond/biojaatmed