"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
PÕGENIKE VÄLJATÕSTMINE: Kuhu kolida Ukraina naised ja lapsed, kes uutest kodudest lahkuma sunnitakse? (6)
28. veebruar 2023
Põgenike tugiisiku Kadri Viirandi sõnul püüab ta oma hoolealuste tuju üleval hoida, ehkki riiklikud ametid on tekitanud siia pagenud ukrainlastele suurt stressi. Muuhulgas küsiti neilt suvel ühiselamutubade eest ebareaalselt suurt üüri. Albert Truuväärt

“See ei ole kuidagi inimlik ega mõistlik, kuidas hulga põgenikega on ringi käidud ja käiakse,” ütles Ukraina sõjapõgenike tugiisik Kadri Viirand. Sotsiaalkindlustusamet tahab, et kaks ühiselamutäit Ukrainast siia põgenenud naisi märtsi lõpuks oma toad vabastaksid. Paraku pole vabaturult korteri üürimine neile jõukohane ja lahendust seni ei paista.

Kohtun Odessast siia saabunud, 60ndates eluaastates Ljuboviga ühel hämarduval õhtupoolikul Kopli tänava ühiselamu välisukse juures. Tahan näha, milline on siis õigupoolest üks nendest kahest majast, mille tühjaks tegemisega on sotsiaalkindlustusametil tuli taga. Õigupoolest ei midagi erilist: keskmiselt remonditud väljanägemisega ühikas. Ljubov, kes nõustub pisut juttu ajama, ütleb, et inimesed on ise palju vaeva näinud, et endi tube kõbida.

Aprilli alguseks toad tühjaks

Põgenike väljakolimise tähtaeg on märtsi lõpp. Ehkki meedias võeti teema juba nädalaid tagasi üles, sotsiaalkindlustusamet ei tagane.

“Tahaks, et lapsed saaksid vähemalt õppeaasta enne ära lõpetada,” räägib Ljubov, kelle häälest ei kostu solvumist ega meelepaha, ainult vaikne palve.

Ljubov elab ühikas tütrega, kellel on kolm last: viieaastane, kolmeaastane ja kolmekuune, viimane on seega sündinud juba Eestis. Jätan küsimata laste isa kohta, sest see võib praegustes oludes olla liiga valus teema. Odessast, mis on praegu Ukraina kontrolli all, põgenesid nad Ljubovi sõnul kartuses, et pihta võib saada nende elupaiga läheduses asuv ammoniaagitehas.

Siia saabusid nad mullu 12. märtsil, Kopli tänava ühiselamus elavad 1. aprillist.

Issand küll, kui on vaja relvi osta, siis leitakse kohe miljardeid, aga inimestele…

“Ukrainas on väga levinud jõukamates peredes kodukokad, varem töötasin taolistes peredes,” jutustab Ljubov. “Siin leidsin tööd koka abilisena, seega raha leiva ostmiseks ikka teenin. Tütar saab lastetoetusi. Meid on siin väga palju aidatud ja toetatud. Me oleme nõus siinse pinna eest kõik kulud tasuma. Aga turult korteri üürimise eest ei suuda piisavalt maksta. Laste jaoks, kes sellest majast koolis käivad, on märtsis väljakolimine lisaks väga probleemne.”

Ljubov räägib korteritest või tubadest, mida maja asustavad naised on ise korda teinud. 80ndates vanast naisest, kes on ilmselt ühika vanim elanik ja kelle maja Donetskis enam ei ole.
Ühika välisuksest astub välja veel üks naine, Ljubovist märgatavalt noorem. “Issand küll, kui on vaja relvi osta, siis leitakse kohe miljardeid, aga inimestele…” ohkab ta. Tihenevas lumesajus suundub naine koos Ljuboviga trammipeatuse poole.  

Lubatagu vähemalt kooliaasta lõpetada

Lisaks Kopli tänava ühiselamule tahetakse Ukraina põgenikud, taas naised ja lapsed, välja kolida Mustamäel Mäepealse tänava omast.

“See ei ole kuidagi inimlik ega mõistlik, kuidas hulga põgenikega on ringi käidud ja käiakse,” ütleb nende tugiisik Kadri Viirand. Ta on siiralt solvunud, ja see on ka mõistetav. “Kui see maja on kõlvanud nendele eluasemeks üks aasta, lubatagu vähemalt lastel enne väljakolimist kooliaasta ära lõpetada!”

Ühe argumendina oli sotsiaalkindlustusamet välja käinud, et päästeameti meelest olevat too ühiselamu elamiseks liiga ohtlik.

“Kui hakkasime asjakohast akti taga otsima, selgus, et pole midagi sellist,” räägib Kadri. “Sotsiaalkindlustusamet on neid põgenikke solgutanud nagu mööda Ameerika mägesid. Nad on pidanud olema meeletu emotsionaalse pinge all. Alguses oli siin mängus riigi esindajana ka Riigi Kinnisvara AS, siis too astus välja ja augustis korraldati infotund, kuidas põgenikud saaksid tänavu jaanuarist välja kolida. Kuidas oleks siiski mõistlikum, kas jätta nad esialgu sinna edasi elama, või saata nad üüriturule ja siis hakata igasuguseid lisatoetusi maksma? Meil on teada põgenike peresid, kes on pidanud loobuma oma Tallinna töökohtadest ja saadetud näiteks Saaremaale, aga seal ei leia nad enam tööd.”

Sotsiaalkindlustusamet on neid põgenikke solgutanud nagu mööda Ameerika mägesid. Nad on pidanud olema meeletu emotsionaalse pinge all.

Mõlemad ühiselamud, nii Kopli kui ka Mäepealse, kuuluvad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK). Sotsiaalkindlustusamet (SKA) sõlmis mullu 30. märtsil RKIK-iga aastase lepingu, et lühiajaliselt majutada ajutise kaitse taotlejaid või saajaid.

Nagu teatab SKA kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht Vadim Ivanov, ei soovita enam lepingut hoone omaniku ehk RKIKiga pikendada – ja põhjus on lihtne. SKA ülesanne on pakkuda vaid lühiajalist majutust. Too lühiajalisus on nüüdseks kestnud ligi aasta. Seega võib SKA loogikast aru saada: põgenikud integreerugu. Leidku endale alalised elukohad. Püüdku end üldse ise järje peale aidata.

Üürist loobumine oli kommunikatsioonihäire

Kui põgenike tugiisik Kadri Viirand räägib põgenikele asjatust stressi tekitamisest, siis üks tähelepanuväärsemaid intsidente leidis aset mullu suvel. Veel aprillis 2022 olid sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet seisukohal, et põgenikelt küsitakse majutuskohas vaid kommunaalmakseid, ent siis kehtestati ka üüritasu. Kopli 87a puhul keskmiselt 7,4 eurot m2, Mäepealse 2 puhul keskmiselt kaheksa eurot.

Kui Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt küsis, miks nii, vastas too, et üürist loobumise lubaduse näol olnud tegu kommunikatsioonihäirega.
Hoonete omanik RKIK oli soostunud tõesti üürist ilma jääma. Paraku ei võimalda riigivaraseadus aga riigi vara taolist kasutamist ilma tasu maksmata. Põgenikel üldiselt pole üüri maksmise vastu midagi: toa puhul ei käi see üle jõu. Vabalt turult üürimine käiks aga küll. Seega on nad maksmisega ühiselamus igati päri – kui nad vaid rahule jäetaks.

MTÜ Eesti Pagulasabi nõustamisprogrammi juht Veronika Saareväli tõdes, et vabalt turult korterite leidmine on tõesti keeruline: “Üüriturul on kõik kallis, lisaks leidub inimesi, kes ei taha pagulastele üürida.”

Kummalgi ühiselamul pole inimeste majutuseks kasutusluba. Ja et seda saada, tuleks sinna kõigepealt investeerida ehk siis majad korralikult ära remontida.

RKIK-il on üldiselt pikemalt plaanis mikrokorterid maha müüa. Loomulikult – milleks neile n-ö poolpidused ühiselamud. Nõnda nagu nimigi ütleb, korraldab RKIK kaitseväe ja kaitseministeeriumi hankeid ning haldab nende kinnisvara. Seega on ühikad nende jaoks mõttetu ballast, millele leiti põgenike näol ajutine otstarve. Samas ei kiirustata, vaid aasta oleks veel aega. Kuid nagu öeldud, sotsiaalkindlustusamet ei soovi märtsiga lõppevat lepingut enam pikendada. Üks põhjus on veel: kummalgi ühiselamul pole inimeste majutuseks kasutusluba. Ja et seda saada, tuleks sinna kõigepealt investeerida ehk siis majad korralikult ära remontida.

Nii vabatahtlik abistaja Kadri Viirand kui ka linnaosavanem Manuela Pihlap taunivad seejuures, et sotsiaalkindlustusamet lõi alguses põgenikele mulje pikaaegsest lahendusest. “Ostis amet külmkapid, pesumasinad jne,” ütleb Pihlap. “Lisaks alustati mõne kuu pärast rendilepingute sõlmimist. Kahjuks jäi see soiku.”

Kas saadetakse üle Eesti laiali?

Mis saab aga ligi 400 naisest ja nende lastest alates aprillist? Jaotatakse nad ehk kogu Eesti peale laiali, ehkki paljudel on Tallinnas töö ja lastele lasteaia- või koolikohad leitud?

Sotsiaalkindlustusamet teatab, et peavarjuta keegi ei jää. Ühtlasi lisatakse, et alaliste elukohtade leidmisel tuleb neil teha koostööd omavalitsustega, viidates seega Tallinna rollile ja missioonile. Loomulikult pole aga Tallinna linnal taolisel hulgal vabu kortereid kusagilt võtta. Põhimõtteliselt on linn mõned nädalad tagasi teatega, et põgenikud peavad välja kolima, nüüd lihtsalt fakti ette pandud.

“Põgenike majutus tervikuna on riiklik ülesanne,” peab Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap SKA hoiakut vastutustundetuks. “Ja kusagil pole kirjas, mis hetkest ta enam riiklik ülesanne pole. Õiguslikus mõttes, sellise mastaabi juures pole tegu mitte vältimatu abi andmisega, vaid riikliku ülesande täitmisega. Linn mõistagi teeb oma igapäevast osa edasi – võtab lapsed vastu kooli ja lasteaeda, hoolitseb vanurite eest ja nii edasi. Kindlasti ei ole põgenike kriis aga mingisugune tavapärane omavalitsuse tasandi toimetulekuprobleem, vaid sõja tulemus.”

Pihlap sõnab, et põgenikele maksis riik üüritoetust, et nad saaksid endile pikemaks ajaks eluasemed üürida. Kohalikel omavalitsustel ei ole tema sõnul nii suurt eluaseme reservi, mille arvelt saaks põgenike peresid kiiresti aidata. 

Vaevaliselt tekkinud sidemeid ei tohiks raiuda

Sama meelt on Mustamäe vanem Lauri Laats, kelle haldusalasse jääb teine tühjendamisele kuuluv ühiselamu. “Riigi pakutav asjade käik on lihtsalt kohutav,” lausub ta. “Me oleme saanud linnaosas Ukraina põgenikud partneriteks ja vastupidi. Nad on keskkonnaga kohanenud. Nüüd neid sidemeid jälle läbi raiuda ei ole minu arvates õige. See valmistab neile väga suurt peavalu. Aga kuidas neid aidata – linna hoovad on ikkagi väikesed. Ega linnal ju pole neile pindu anda. Kui riik otsustas ikkagi nad välja kolida, siis pidanuks seda tegema vähehaaval, etapiviisiliselt. Linnale oleks pidanud sellest juba palju varem teada andma, mitte nii, et loeme meediast. Nii suurt hulka inimesi ei saa saata korraga eluaset otsima vabale turule.”

Mis saab põgenikest 1. aprillist edasi, ei tea seega veel keegi. Paigutatakse nad ehk ühelt ajutiselt pinnalt teisele ehk kuhugi laeva – kui veab, siis akendega kajutitesse –, aga kuidas oleks see praegusest parem lahendus? Muuhulgas ei tea, kas näiteks 60ndates kokast Ljubovist, kes elab tütre ja kolme lapselapsega Kopli tänava ühiselamus, ei saa ehk võrokene, setu või saarlane.

SOTSIAALKINDLUSTUSAMET: Pikaajalisi üüripindu me ei paku, kuid peavarjuta keegi ei jää

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juhi Vadim Ivanovi sõnul on ameti ülesanne pakkuda vaid lühiajalist majutust. “Me ei taga eluruume ja meil ei ole õigust sõlmida põgenikega püsivaid üürilepinguid,” lausus ta.

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) ja SKA sõlmisid lepingu kahe ühiselamu kasutamiseks põgenike ehk ajutise kaitse taotlejate või saajate peavarjuks 30. märtsil 2022. Miks SKA aastaks sõlmitud lepingut ei taha pikendada, selle kohta sõnas Vadim Ivanov, et SKA ülesanne on pakkuda vaid lühiajalist majutust: “Me ei taga eluruume, ja meil ei ole õigust sõlmida põgenikega püsivaid üürilepinguid.”

Me ei taga eluruume, ja meil ei ole õigust sõlmida põgenikega püsivaid üürilepinguid.

Lühiajalise majutuse tagamiseks on SKA-l sõlmitud raamlepingud majutusasutustega üle Eesti, sh Tallinnas. Nii ei jää Ivanovi sõnul ükski neis majades praegu elav põgenik ilma peavarjuta ka juhul, kui nad püsivat elukohta ei leia.

“Sotsiaalkindlustusameti töötajad nõustavad aktiivselt RKIKi hoonetes lühiajalisel majutusel viibivaid sõjapõgenikke,” ütles Ivanov. “Oleme toetanud tuhandeid sõjapõgenikke iseseisvale elule asumisel.”

SKA pakutavat lühiajalist majutust on seni kasutanud üle 24 000 põgeniku. Valdav osa neist on leidnud püsiva elukoha kas ise, SKA spetsialistide, sõprade/tuttavate või vabatahtlike toel või liikunud Eestist edasi. 19. veebruari seisuga on SKA lühiajalisel majutusel kokku 1573 sõjapõgenikku. SKA kutsub jätkuvalt üles Eesti inimesi teada andma, kui mõni korter, tuba või muu eluhoone seisab tühjana. www.kinnisvara24.ee/ukraini ootab pakkumisi.

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

pole selge , miks korra arutatud teemat ei jätkata
6. märts 2023 22:44
pidi ju vaikselt neile mingeid kokkupandavaid linnakuid ja tühje ruume Ukrainas , väljaspool sõja piirkonda , teiselpool piiriäärsel alal hakatama ettevalmistama. Ja tegelikkuses nii ongi - et nad peaksid vaikselt liikuma tagasi - seal tegema tööd ja Punane Rist aitab seal
Arvamus
1. märts 2023 07:12
Kah mul küsimus. Ukraina presidendi ja teiste kõrgete ametnike kinnitusel lähevad nad juba kevadel koju tagasi, sest selleks ajaks on Ukraina sõja juba võitnud ja teatavasti ei ole meil mingit põhjust Ukraina juhtkonna sõnades kahelda. Kui tegemist pole just mõne Putini agendiga, kelle eesmärgiks meil asjatut segadust ja paanikat tekitada.
soovitus
28. veebr. 2023 14:52
Soe soovitus ukrainlastele - minge edasi Soome või Saksamaale. Terveks eluks toetused ja elukoht olemas.
Harrien
28. veebr. 2023 13:54
See ERM seal Tartu ligidal on seni kasutamata reserv. Soe tuba olemas, söökla olemas. Meelelahutus ka käepärast võtta. Pastlad ja kapad õue ja koikud sisse!
K. Kambala
28. veebr. 2023 13:51
Omanike juurde sundüürnikud majutada. Riikliku orderiga. Ühiskorterid siis. Olgu olla! Ise vaadaku kuidas saavad, pursuid niisugused. Ja kui külakurnaja vastu hakkab, siis maja ära võtta ja mees Siberisse saata. Kulakuraiped, niisugused. Ainult venelaste juurde ei saa neid sundkorras panna, ise saate aru millisel põhjusel.
hmm
28. veebr. 2023 15:00
ukrainlasi on nii rikkaid kui vaeseid. Aga kas Eesti inimestele on raha, et palgata endale kodukokka, mis Ukraina jõukamates peredes on väga levinud