„Relva saajate hulgas, kusjuures, ei olnud ainult sõdurid ja ohvitserid. Olid ka eraisikud. Tagantjärele on öeldud, et vabadussõja võitsid meil endised Vene sõjaväelased, ohvitserid, kes teadsid Vene armeed väga hästi. Lisaks veel koolipoisid. 1918. aasta veebruaris mängisid Tallinna kaitsmisel olulist rolli just Tallinna Reaalkooli poisid,“ rääkis Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa.
Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa tutvustas „Minu Tallinna“ vaatajatele kolme tähelepanuväärse ajalooga maja otse pealinna südames, mis mängisid olulist rolli Eesti Vabariigi taasiseseisvumise eel. Ringkäiku alustati Tallinna Reaalkooli eest, kus asub ka Vabadussõjas langenud kooliõpilaste mälestusmärgina tuntud Ferdi Sannamehe skulptuur.
„Tulime Reaalkooli poisi juurde, et avaldada austust neile, kes rajasid Eesti Vabariiki,“ rääkis Kuuskemaa. Tänasel päeval on nn Reaali Poiss saanud üheks tuntumaks Vabadussõja mälestusmärgiks, kusjuures heeroldi sõnul toimusid Eesti Vabariigi välja kuulutamine ja sellele eelnenud sündmused olulisel määral just reaalkooli ette püstitatud skulptuuri hõlmavas „kolmnurgas“.
„Siin seistes jääb meie selja taha eestlaste rahvustempel Estonia, kus kirjutati arvatavasti ka Eesti riigile aluse pannud kuulus dokument – nimelt „Manifest Eestimaa rahvastele“,“ kirjeldas heerold reaalkooli ümbritsevasse kolmnurka jäävate majade väärikat ajalugu. „Vasakule jääb seevastu Krediitkassa hoone, mis seostub meile Päästekomitee tegutsemise ja Pätsuga.“
Vabadussõja võitsid endised Vene ohvitserid
Nimelt töötas 1918. aasta 24. veebruaril selles majas Eesti Päästekomitee ning moodustati ka Eesti Vabariigi esimene valitsus, mida hakati nimetama ajutiseks valitsuseks. Tallinna Reaalkool ise kandis tol ajal Tallinna Peetri Reaalkooli nime.
„Kui tsaar pärast veebruarirevolutsiooni kukutatud sai ja näis, et algab demokraatliku Venemaa üles ehitamine, siis mõeldi esmalt, et autonoomia saamise korral on ka Eestil võimalik Venemaaga ilusasti koos olla. Ent kui bolševikud võimule tulid ja algas Punane terror koos tahtmisega kõike maad ja vara riigistada, eraomand hävitada, kapitalistid mättasse lüüa ja kulakud ehk rikkad talupojad niisamuti, siis olid nii Balti sakslased kui ka eestlased valdavas osas selle poolt, et Eesti peab Venemaa koosseisust lahkuma ning välja tuleb kuulutada rahvuslikes piirides Eesti Vabariik.“
1917. aasta suvel algas Eesti sõjaväelaste tagasitulek Venemaalt. „Kes aga sai, need tulid Tallinna või mujale Eestisse. Meie Maanõukogu otsustas selle peale, et just nemad peavad looma meile kaitsejõud. Senistest Vene armees teeninud ohvitseridest ja sõduritest pidi alguse saama Eesti armee.“
Kuuskemaa sõnul jõuti erinevate otsustega lõpuks selleni, et seati eesmärgiks moodustada Eesti diviis. „Siia koondati relvi, kust aga saadi, ja jagati neid ka välja,“ rääkis Heerold. „Relva saajate hulgas, kusjuures, ei olnud ainult sõdurid ja ohvitserid. Olid ka eraisikud. Tagantjärele on öeldud, et vabadussõja võitsid meil endised Vene sõjaväelased, ohvitserid, kes teadsid Vene armeed väga hästi. Lisaks veel koolipoisid. 1918. aasta veebruaris mängisid Tallinna kaitsmisel olulist rolli just Tallinna Reaalkooli poisid.“
Koolipoistel oli täiskasvanutest enam kuraasi
Heerold jutustas, et reaalkoolis olnud veel üks väga tubli võimlemisõpetaja nimega Anton Õunapuu. „Tema oli samuti äärmiselt rahvuslikult meelestatud. Nii hakkaski ta vanemate klasside poisse mobiliseerima, et need astuksid samuti kaitseväkke, hakkaksid moodustama õpilaste pataljoni, kaitseksid Tallinna ja käiksid relvastatud valves. Kõik see sai ka toimuma. Reaalkooli ette püstitatud poisi kuju meenutab aga eelkõige neid koolipoisse, kes Vabadussõjas langesid – kokku kaks kooliõpilast ja lisaks veel viis õpetajat. Kusjuures, ka Anton Õunapuu ise langes 1919. aastal Vabadussõja rindel Kagu-Eestis, Valga kandis.“
Tallinna heeroldi sõnul peame olema reaalkooli poistele ääretult tänulikud. Juba esimene Narva saadetud rühm, kus bolševikud piiri ületasid, koosnes just õpilastest. „Koolipoisid olid ju idealistid. Neil polnud seda hirmu, mis paljudel täiskasvanutel, kes kartsid niihästi suurt Saksamaad kui ka Venemaad ega suutnud ette kujutada, kuidas üks selline kärbsesarnane olevus võib üldse võidelda kahe sellise elevandiga. Aga vat neil poistel oli selleks uljust ja jõudu.“
See kõik viiski selleni, et eestlased said moodustada ajutise valitsuse ning alustada võitlust pealetungivate enamlaste vastu.
„Need Eesti ajaloos kesksed sündmused on suures osas etendunud just selles kolmnurgas, kus saavad kokku Tallinna reaalkool, Rahvusooper Estonia ja praeguses Krediidikassa hoones tegutsenud Eesti Päästekomitee,“ tõdes Kuuskemaa, soovides au ja kiitust ning igavest mälestust vapratele, kes Eestile iseseisvuse välja võitlesid.
