Tallinnas Karjamaa ja Kalamaja piirkonnas kimbutav haisuprobleem on lõpuks leidmas lahendust: Paljassaare sadamas tegutsev ja õlijäätmeid ümber töötlev ettevõte peab rakendama aasta lõpuks näiteks tööle väljaheitegaase puhastava filtri. Lähemate aastatel kolitakse oma lõhnadega juba kaua inimesi kiusanud ettevõtted üldse minema: piirkonnast saab üks linna uuenduslikumaid elurajoone koos jahisadamaga.
Keskkonnaametisse on viimasel ajal leviva leha tõttu laekunud kaebusi ridamisi. Keskkonnaameti Harjumaa büroo juhataja Tarmo Tehva sõnul on veebruaris ebameeldiva lõhna kohta kaevatud üheksal päeval suusõnaliselt kokku 18 korral, ja seda 16 erinevalt telefoninumbrilt. Kirjalikke teateid samast perioodist on tulnud alla 10. Osad on teavitanud nii kirjalikult kui suuliselt ehk sisalduvad mõlemas numbris.
Sealsete tööstusettevõtete aeg-ajatises lehkamises pole midagi uut. Kuid inimestele, kes Karjamaa-Paljassaare piirkonda äsja kolinud, ja pole piirkonna tausta piisavalt uurinud, on sellest üsna ebameeldiv tagantjärele teada saada. Ilmselt on osa piirkonna inimesi ka harjunud ning ei tõtta telefonitoru haarama kui naftatoodete aroomipilv on taas sadama kandist õhku paiskunud.
Eriti keeruline on suvel
„Olles aasta siinkandis elanud, oli see hais suur üllatus,“ väitis üks piirkonna elanikest eelmisel nädalal. „Beebi kodus ja ise rase – kui hais, siis mõlemad oksendame. Ülejäänud pere hoiab aknaid kinni. Eriti raske oli suvel kui niisamagi toas õhku polnud.“
Kalamajas elava Liina Freivaldi sõnul jõuab Paljassaare sadama piirkonna mitmetest tööstusettevõtetest leviv lehk nendenigi ja kehvemaks on olukord läinud viimastel kuudel. Tavaliselt on leha põhjuseks naftasaaduste käitlemine.
„Pikki aastaid oli siin olukord parem,“ rääkis Freivald, et tegemist on vana murega. Tema sõnul pole vahet, millisest suunast puhub tuul, sest kedagi tööstustest levivad aroomid ikkagi häirivad. Näiteks suviti jahi või purjekaga lahel seilajaid, kelle hulka kuulub ka Freivald ise. „Kes vähegi viitsivad, eks need siis helistavad Keskkonnaametisse,“ lisas ta. „Huvitav, kas Paljassaarede planeeritakse siis edaspidi elurajoon kuidagi vähem lõhnatundlikele inimestele?“
Esinenud on perioode, kus levivad lehad on inimestele väga tõsiselt närvidele käinud. „On väga kurb, et kellegi ärihuvid seatakse elanike omadest kõrgemale,“ kurtis Haabersti linnaosa juhtinud Marek Jürgenson 2018. a detsembris meediale saadetud teates „Seisan Haabersti ja Põhja-Tallinna elanike eest ja nõuan, et Keskkonnainspektsioon võtaks kasutusele seadusest tulenevad meetmed ja teeks oma pädevuse piires kõike, et ebameeldivat haisu enam ei tekiks. Haabersti Linnaosa Valitsuse esindajad ja mina isiklikult, oleme valmis Keskkonnainspektsiooniga ning haisu levitava ettevõtte juhtkonnaga kohtuma ja koos otsima probleemile mõistlikke lahendusi.”
Loodetavasti jääb käesolev aasta siiski viimaseks.
Plaanidest tegudeni nelja aastaga
Tänaseks on Keskkonnainspektsioon liidetud Keskkonnaametiga ja selle Harjumaa büroo juhataja Tarmo Tehva kommentaaridest selgub, et inimeste kaitseks on samme astutud, aga see on võtnud aastaid aega.
2019. aastal mõõdeti nimelt välisõhu kvaliteeti ning sadamas tegutsevatel ettevõtetel tuli täiendavalt kaardistada oma saasteallikad ja välisõhku eralduvate saasteainete koguseid.
Seejärel esitasid need ettevõtted Keskkonnaametile keskkonnalubade muutmise taotlused, millega koos ühtlasi siis loetleti meetmed saasteainete heitkoguste vähendamiseks. Need abinõud siis rakendatakse käesoleva ehk 2023. aasta jooksul töösse. Seega siis jõutakse plaanidest tegudeni nelja aastaga. Kuna ettevõtted on nõus ise midagi ette võtma, ei ole Keskkonnaamet neid ka trahvinud.
Näiteks õlijäätmeid käitlev ettevõte peab paigaldama 2023. aasta lõpuks oma tehasest välisõhku paisatavate gaaside puhastamiseks pesuseadme. Teine ettevõte, mille lõhnad levivad, on naftasaaduseid käitlev terminal. Too juba on paigaldanud mahutitele vaakumklapid, mis peaks vähendama saasteainete levimist välisõhku.
Aeg-ajalt ebameeldivat lõhna levitavad ettevõtted asuvad Paljassaare sadama territooriumil: jutt on naftaterminalist, õlijäätmete käitlejast ning väiksemast laevaremonditehasest. Kuna piirkond kujuneb järjest hinnalisemaks elurajooniks, on ettevõtluse lõppemine seal vaid aja küsimus.
Paljassaare sadama pidamisest ja haldamisest otsustas riigile kuuluv Tallinna Sadam loobuda 2017. a, sest selle perspektiivitus suursadamana oli juba toona selge. Mullu anti sadam koos juurde kuuluva maa-alaga lõplikult üle selle omandanud OÜ-le Hundipea, kes kavandab sinna elurajooni koos jahisadamaga.
Rajatakse kliimaneutraalne asum
Sinna kavandatakse täpsemalt öeldes kliimaneutraalset asumit: ettevõtmise üheks eestvedajaks on suurettevõtja Heiti Hääle poeg Markus Hääl. Ta on hiljuti ERRis kirjutanud inimesi ja loodust säästvast linnaruumist, mida kavatsetakse rajada Hundipea rajooni.
OÜ Hundipea juhatuse liikme Toomas Luhaääre sõnul on piirkonna kohta kehtestamisel detailplaneering. Arendamise kiirus sõltub, kui kiiresti see vastu võetakse. Pikemas perspektiivis lõpetatakse rendilepingud sadama territooriumil tegutsevate ettevõtetega. Seega avanevad Karjamaa-Sitsi-Kalamaja elanikele lähiaastatel juba märksa helgemad perspektiivid. „Elukeskkond seal muutub ikkagi kardinaalselt,“ ütles Luhaäär.
Kui aga on tunda mõne tööstuse poolt levivat lehka, tuleks kohe sellest teavitada Keskkonnaametit, helistades lühinumbrile 1247.
Kaebuste põhjal on Keskkonnaametil võimalik täpsemalt uurida, kust ametlikult öeldes häiring võib pärineda ning suhelda ettevõtetega, kes võib olla niiöelda autor, et õhu saastamine lõpetataks.
