"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
riigikogu valimised Pealinna küsimus erakondadele: Kuidas muuta Tallinn veelgi rohelisemaks linnaks? (5)
03. märts 2023
Pääsküla raba Foto Albert Truuväärt

Oma nägemuse esitavad Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Keskerakonnast, volikogu Isamaa fraktsiooni esimees Karl Sander Kase, EKRE esimees Martin Helme, erakonna Eestimaa Rohelised aseesimees Timur Sagitov ning volikogu esimees Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.

Keskerakond, Mihhail Kõlvart

Hetkel on Tallinnal töös mitmed projektid, et taastada ja luua uusi rohealasid. Käimas on Pääsküla raba veerežiimi taastamine, 14 kilomeetri pikkuse ja kuut linnaosa läbiva Putukaväila lineaarpargi ja Klindipargi arendamine.

Soovime tulevikus uute planeeringute puhul täpsemalt teada, kuidas on haljastusega seotud küsimused lahendatud. Selleks valmis hiljuti planeeringute rohefaktori metoodika, mille alusel saab linn detailplaneeringute menetlemisel senisest paremini arvestada madal- ja kõrghaljastus ning katuse- ja fassaadihaljastusega. Koostamisel on ka Tallinna tänavatüüpide juhend, milles lepime üle ametite kokku, et millist tänavaruumi me arendame erinevate tänavatüüpide puhul ja valime, milliseid haljastuslahendusi kasutada.

Sotsiaaldemokraadid, Jevgeni Ossinovski

Tallinn on üks suurimate rohealadega pealinnu Euroopas. Seda peame hoidma, mis tähendab seda, et me ei tohi arendada linna rohealade arvelt. Olemasolevates parkides ja rohealadel tuleb suurendada liigirikkust, vähendades niitmist ning mitmekesistades haljastust.

Samal ajal peame looma uut haljastust tänavaruumis. Asfaltväljad on esteetiliselt koledad ning aina sagenevate kuumalainete ajal kujunevad need ka tervisele ohtlikeks kuumasaarteks. Suuremate tänavate rekonstrueerimise projektide käigus tuleb pöörata rõhku olemasolevate suurte puude säilitamisele ja mitmekesise haljastuse loomisele.

Kliimaeesmärkide täitmiseks peame ellu viima Tallinna kliimakava, mille kohaselt on suurim jalajälg meil praegu seotud hoonete ja transpordiga. Liikuvuse valdkonnas peame vähendama autostumist, mille tarbeks tuleb ehitada välja rattataristu ning arendada ühistransporti.

Hoonete osas tuleb koostöös riigiga hoogustada kortermajade renoveerimise tempot, paigaldada katustele päikesepaneele. Vastavaid tegevusi toetab nii linn kui ka riik. Koostöös Utilitasega, kes kütab meie kodusid, peame laiendama kaugküttevõrku ning loobuma järk-järgult maagaasi kasutusest kaugküttes. On hea meel, et Utilitas juba kavandab mere- ja heitvee soojusel põhinevat soojuspumbajaama, mis annab meile tulevikus keskkonnasõbraliku ja taskukohase toasooja. 

Rohelised, Timur Sagitov

Tallinn ei ole nii roheline linn nagu meile pidevalt korratakse. Meie linnaloodus on pikalt hooldamata ja küllalt juhuslik. Lisaks väheneb see katastroofilise kiirusega. Kõik head praktikad jätkusuutlike planeeringute  tegemiseks on pigem kõrvale lükatud või formaalselt rakendatud. Ei ole võimalik rajada rohelist ja hästi liikuvat linna kui põhirõhk on endiselt autostumisel, suurte parkimismassiivide nõudmisel kortermajade juurde ning asendusistutustele läbi sõrmede vaatamisel.

Kogu linnakeskkonna elamisväärsust ei saa jätta vaid avaliku linnaruumi eest vastutajatele, vaid samad põhimõtted peavad rakenduma koos tõhusa järelevalvega kõigile arendajatele. Iga arendus sisaldagu olulisel määral kõrghaljastust ja nähku ette selle nõuetekohane hooldamine. Rohekoridorid peavad saama mitte kampaaniapõhisteks, vaid normaalseteks linnaruumi planeerimise osaks, mis ei lisandu projektile viimases faasis, vaid mille ümber tekib kõik muu kommertsialiseeritav. Vaikusevööndid, pargid, mis ei ole täis mürarikkust vaid eluriikkust on olulised nii füüsilise kui eriti vaimse tervise säilitamiseks jne. Palju on teha. Targemalt on võimalik.

Isamaa, Karl Sander Kase

Linna tasandil on prioriteetseteks valdkondadeks elamufond ja transport. Tallinna transpordivõrk on ajast ja arust ning seda näitavad ka linnaelanike otsused. Kui veel 2018. aastal oli sõitude arv aastas üle 140 miljoni siis mullu ainult 96 miljonit. See on selge signaal, et Tallinna liinivõrk ei tööta ning seda tuleb kaasajastada.

Elamufondi puhul on oluline, et linn suurendaks enda panust korterelamute renoveerimises ning lisaks linna toetuste hulka ka eramud. Isamaa on korduvalt teinud ettepanekuid, et Tallinn toetaks koduomanikke korteriomanikega võrdsetel tingimustel, kuid seni pole see otsus toetust leidnud. Energiatõhusamad hooned aitavad olulisel määral vähendada energia raiskamist ning tagavad linnaelanikele kaasaegsemad ja keskkonnasõbralikumad hooned.

EKRE, Martin Helme

Tegelikult on Tallinn vägagi roheline. Meie pealinnas on võrreldes enamike Euroopa suuremate linnadega väga palju parke ja rohealasid, samuti on meil ilus ja pikk rannajoon. Vaja oleks neid alasid teha linnaelanikele mugavamaks, teha korralik teedevõrk parkides, valgustada need ära, arendada välja mänguväljakud, kus oleks vajadusel ka valve, et tagada turvalisus. Päris kindlasti ei käi linna rohelisemaks tegemine sedasi, et asutakse lööktöö korras punaseid rattateid tegema või suuri liiklussõlmesid autoliiklusele sulgema.

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

oeh
3. märts 2023 16:52
Majad maha lõhkuda, teed üles kaevata ja mets peale.
Harrien
3. märts 2023 16:46
Tallinn ja põlised tallinnlased on kannatanud. Maaelu muutumisega (tootmine ei vaja endist hulka tööjõudu) hakkas ümberasumine Tallinna. Alguses naised, kes tulid väärikamaid kaaslasi otsima. Seejärel voolas siia raha ja töökohad. Siis muidugi ka noored pered ja ülejäänud depressiivsetest väikelinnadest. Nendest ei saa oma elu jooksul tallinnlasi. Nad võivad ju mõningaid väliseid tunnuseid teeselda ning etendada, kuid ka nende lastest ei saa tallinnlasi, nagu see veelsõjajärgsetel aastakümnetel hääbuvalt oli. Õnneks on see madaltihe asustus, kuldne ring, ümber linna. See kergendab linna koormust maakate talumisel. Hüpoteegipidajad kannavad selle eest hoolt, et kuldne ring oleks veel tosin või kaks tosinat aastat "kuldne". Siis on need osmikud täielikult elamiskõlbmatuks muutunud ja renoveerida neid ei tasu. Kogu planeeringud on täielikult vananenud ja sobimatud. Säilitada polegi seal midagi. See on olnud linnale puhver. Hüpoteegipidajad on oma huve rahuldanud kuldses ringis. Õnneks! Kujutage nüüd ette, kui näituseks linnahall oleks tosin aastat tagasi maha kistud (on ainuõige lahendus) ja mingi jama asemele ehitatud. Linnas polegi midagi jubedat juhtunud sest munitsipaliteet on lolli raha takistanud ja tõsistel tegijatel (hüpoteegipidajatel) on mässamist kuldses ringis. Sellel aastatuhandel ehitatud hooned saab paari tosina lähiaasta jooksul vaikselt kõrvaldada. Teede ning võrkudega (rajatistega) on pisut keerulisem, aga midagi väga hullu ei olegi ka seal tekitatud. Kõik on ersats ja odav. Nii, et Tallinnal on põhjaranniku pärlina halvad ajad paarikümne aasta pärast üle elatud ilma suuremate minetusteta, kui tallinnluse hääbumist siinjuures mitte arvestada.
K. Kambala
3. märts 2023 17:01
See "kuldne ring" ümber linna on analoog saja viie aastase täielise Eesti Vabariigi ilusatele ja odavatele aastakümnetele, kus nõukogude Eesti Vabariik kanaliseeris nõukogude eestlaste toimekuse ja edasipüüdlikkuse aianduskooperatiividesse. Kasemetsa ja Kiisa olid teemad. Mere ääres oli juba nagu elitaarsem publikum. Ja tõelised kaasmaalased elasid täielist ja õnnelikku elu lennuvälja taga pilpakülas. Kas neid tuletatakse veel meelde. Avalikult mitte. Sama tulevik on ka "kuldsel ringil". Küsimus vaid kui peatselt ja kui ruttu.
elanik
3. märts 2023 11:32
Oslo on Euroopa kõige rohelisem pealinn: https://www.weforum.org/agenda/2022/08/green-space-cities-climate-change
peenike teema - kas roheline kui rohelisus tarbimisel või kultuuridest roheline(fauna ja floora)
3. märts 2023 11:16
1.Kõigepealt tuleb Tallinna laiendamine peatada. 2.Paneelelamute rajoone ei tule mõttetult renoveerida, vaid nendes piirkondades tuleb alustada uutel alustel planeeringuid- tähendab osa paneelelamuid tuleb lammutada 3.Arhitektid - need peaks oma amööbsusest lahtisaama ja hakkama planeerima püsivaid elamuid (mitte kaste), büroohooneid ja kauplusi - mitte masside kokkusaamiseks( muuseas tänane tsiviilkaitseline ärkamine tehku omale selgeks, et HAJUTAMINE on oluline) ja lõpetagu samuti nende plekkpimikute loomine, kus õhupuudus ja tuleohtlikkus lisaks(see pole kultuur, need on laod - kuhu kutsutakse massid kokku) *** miks on oluline eelnev - sest kui loote rohelise keskkonna ja koos rohelusega tänaste kasthoonete ümber, siis 20 aasta pärast lõhute te uuesti looduse ja olete nagu kanad takus sama probleemi juures. Mõelge, miks on Pirita-Kloostrimetsa ja Kadriorg või Sütiste-Nõmme, Löwenruhe, Veskimetsa jmt. ilus , sest on tegemist vana puistuga - inimesele, faunale, floorale(madalosa) varjuks ja teatud müstika kaasneb. Igal puul- pargil on lugu. Nüüd on alustatud Ülemiste järve ümbruse looduse hakkimist, Harku -Järve järve ümbrus oleks pidanud saama Puhkealaks - mitte kesklinn-südalinn autode vahel on haigete ajude poolt suur roheline liikluskultuur koos rattaliiklusega(sportimine) ja selle järve ümbruse MILJONÄRIDE elamuteks, lammutada looduse. Sama tegite Kakumäe-Tiskre, Tiskre on jälk ja õudne ala teeääres(on ikka hullusid kes sinna raha matsid)- planeering võis seal olla, kuid see on näha peerupeadest arhitektidest! Siin ongi asi , teil on mõistus ......., 1 päeva vasikavaimustuses ja mulina pidamatus!