Järsk majanduslangus: üllatus, mis polnud üllatav

Järsk majanduslangus: üllatus, mis polnud üllatav (0)

Pealinn

06. märts 2023

Kui Äripäev nimetas teadet Eesti mullu neljanda kvartali 4,1-protsendisest majanduslangusest üllatuseks, siis jääb üle vaid üllatuda, et see on majandusväljaande jaoks üllatus.

Suure languse võrreldes aasta varasema ajaga ehk 2021. a neljanda kvartaliga tõi kaasa tegevuse vähenemine kinnisvaras, ehituses, töötlevas tööstuses ja kaubanduses. Tarbijad on ju maksnud ainuüksi elektri eest mullu 830 mln eurot rohkem kui 2021. See on üüratu summa, aga eraldi on veel gaasi kallinemine jms.

Nõnda nagu kommenteeris üks rahandusministeeriumi asjatundjatest Erki Lõhmuste, on kõige selgemalt avaldunud energiakriisiga kaasnenud hinnatõus inimeste ostujõu languses. Palgatulu kasvas eelmisel aastal küll 14%, kuid 19%-lise hinnatõusu juures tähendab see viieprotsendilist tarbimisvõime langust. Mitmed analüütikud on aga varem väitnud, et majanduslangust on tegelikkuses raske tunnetada – muuhulgas põhjusel, et inimesed kasutavad tarbimiseks lisaks sissetulekutele sääste.

Osaliselt on see muidugi tingitud inflatsioonist, sest kellel pole piisavalt kapitali suurteks investeeringuteks nagu kinnisvara ost, need näevad mõtet raha rohkem lihtsalt esemetesse paigutada, kui lasta sel lihtsalt ära sulada.

Nagu märkis SEB analüütik Mihkel Nestor, on murekoht ka Põhjamaade kehv majandusseis. Sealne kinnisvarasektor praegu kiratseb, mis on viinud tellimused tööstuses väga madalale. Ehitusturg on seal jäänud väga-väga vaikseks, aga paljude Eesti ehitusettevõtete jaoks on see olnud peamine turg, kus oma kaupa müüakse. Sealne taastumine ei toimu kindlasti kiiresti, vaid võib võtta aasta-kaks. Teoreetiliselt võiks meie majandusel hakata paremini minema aasta lõpus.

Kommentaarid (0)

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.