Inimene elab üle nelja tuhande nädala – kui elada 80-aastaseks. See aeg paneb kaaluma: millise tervise, toonuse ja tujuga kulges meie eelmine nädal ja kuidas veedame alanut?

Üksikasjalikult üles loetlematagi teame, et ärevuse ja hirmu tekitajaid jagub tänases maailmas meeletult. Kolme aasta eest algas koroonapandeemia ning aastapäevad tagasi sõda Ukrainas, millest tulenev energiakriis ja kõrge inflatsioon hoiavad jätkuvalt üleval stressi ning viivad meid ka emotsionaalselt tasakaalust välja. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu põhjal on depressioonirisk ligi neljandikul ja ärevushäire kalduvus igal viiendal täiskasvanul.

Noorte vaimne tervis on ohus

Ka laste ja noorte vaimsele tervisele on kriisiaastad jätnud sügava jälje. Hinnanguliselt vajaksid vaimse tervise tuge suisa pooled noortest, kes kogevad meeleolulangust, ärevust või kurnatust. 13-15-aastastest on suitsiidimõtteid heietanud koguni iga viies, ning selles vanuses kohtab kurbust ja depressiooni just tüdrukutel.

Kahtlemata näitavad meie haavatavuse suurenenud statistikanumbrid sedagi, et riigisüsteem on varasemast võimekam märkama ja diagnoosima. Vaimseid muresid naljalt enam ei häbistata. Abivajajale lihtsalt niisama “Mis sul viga, võta end kokku!” ei pillata. Paraku ei ole vaimse tervise abi piisavalt kättesaadav isegi pealinnas, rääkimata kaugematest kohtadest, nagu räägib oma loos 21-aastane Karol.

Järjekorrad on üle poole aasta pikkused

Erakliinikus arsti ukse taga oodates võib ikka ja jälle kuulda, kuidas telefoninäitsikud helistajatele vastavad, et kahjuks ei saa soovijaid lähima poole aasta jooksul isegi psühhiaatri ootejärjekorda lisada.
Eestis on vaimse tervise mured töövõime vähenemise põhjustest teisel kohal. Kui praegu haihtub meie SKT-st 2,8% (või isegi 4%) vaimse tervise hädade tõttu, tähendab see pea miljardi euro suurust kulu aastas.

Samal ajal on leitud, et iga vaimsesse tervisesse investeeritud euro toob tagasi vähemalt neli eurot. Seega peaks riik astuma siin suuremaid samme ning eraldama hüppeliselt rohkem raha vaimse tervise raskuste ennetamisele. Õigel ajal sekkudes saab hoida paljude elu normis. Vaimse tervise probleemide kasvu peatamine ei nõua ainult teavituskampaaniaid, vaid ka suuremat rahalist tuge. Majanduskriisi seljatamine algab meie kõigi tervisest, muuhulgas vaimsest heaolust.