“Selle aasta kahe esimese kuuga on arvele võetud rohkem inimesi kui neid tuli viimastel aastatel. Just märts on see kuu, mida oleme seekord hirmuga oodanud,” kommenteeris töötukassa nõunik Lauri Kool viimaste kuude töötute hulga kiiret tõusu.

Töötukassa statistika järgi on praegu enam kui 55 000 registreeritud töötut ja üle 8%-ne töötus hakkab järgi jõudma koroonaaja tipule kaks aastat tagasi. Siis saavutas tööpuudus viimaste aastate rekordtaseme 57 000 töötuga ja 8,8%-lise tööpuudusega. “Kaks eelmist suurt kriisi on meid selle koha pealt harinud, et märts on väga oluline indikaator,” lausus Kool. “Nii masu kui ka koroona ajal oli märts rekordiline kuu. Kindel on, et paar kuud tööpuudus veel kasvab.”
Ametiühingute keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel nentis töötukassa statistika üle vaadates, et võrreldes aastataguse ajaga on seal arvel olevate töötute arv kasvanud 1,4%.
Majandus jahtub ning Kooli sõnul on olnud mitmeid teateid töötlevas tööstuses kavandatavatest koondamistest. “Just töötleva tööstuse ettevõtted on end eelmisel sügisel palju koomale tõmmanud. See on ka väga tööjõumahukas sektor,” tõdes ta. “Muidugi on meil arvel ka 6400 ukrainlast, keda koroonakriisi ajal polnud.”

Firmadele tellimusi lihtsalt ei tule

Nüüd on hakanud tulema ka teateid nendelt ettevõtetelt, kes seni said vanade lepingute toel tegutseda. “Praegu on tellimus täidetud ja tootmine muutunud nii palju kallimaks, et uusi lepinguid pole õnnestunud saada, mis tähendab, et inimestele pole tööd pakkuda,” selgitas Kool.
Kui eelmise aasta kevadel oli väga palju vabu töökohti, siis nüüd on värbamine väiksem. Nii jaanuaris kui ka veebruaris oli umbes 4300 vaba töökohta. “Seega, kel võimalik, siis võiks võtta töö vastu. Praegu pole aeg oodata, et millal saabub see päris õige ja unistuste töö,” pani Kool tööotsijatele südamele.
Muudatusi tööturul on töötukassa peaspetsialisti Livia Laasi sõnul näha ka tööpakkumiste statistikast. Eelmise aasta märts oli rekordkuu, mil töötukassal oli vahendada 9800 vaba töökohta. Pakkumiste arv hakkas aga sügisel langema ning septembris ja novembris oli töötukassal pakkuda 4400 vaba töökohta. Ka Laas märkis, et töö leidmine võib muutuda keerulisemaks, kui oleme viimase kümne aasta jooksul harjunud. “Seega võiks iga inimene teha enda oskustes väikese inventuuri. Mõelda, mida ma oskan, mida võiks juurde õppida. Kindlasti tasub silm peal hoida tööpakkumistel,” ütles ta.

Suhtu töötajatesse nagu perekonda!

Madalat tööpuudust on seni Eestis toetanud madal reaalpalk. See tähendab, et hinnad on kasvanud rohkem kui palgad, sest odavat tööjõudu saab rohkem palgata. “Kui aga hakatakse tõstma palku kiiremini, siis on vaja ettevõtetel otsida kokkuhoiukohti ning töötajate arvu vähendamine on üks olulistest asjadest, kuidas kulusid kokku hoida,” ütles Uusküla. “Kuna meie hinnad on Euroopa Liidu keskmised, kuid palgad mitte, siis ajapikku on vaja palku tõsta ilma hindu tõstmata. See saab tulla eelkõige just efektiivsuse arvelt ehk vaadatakse üle, kui palju töötajaid on mingi tegevuse jaoks vaja.”
Majandusteadlase Lenno Uusküla sõnul püüavad ettevõtted esialgu veel töötajaid suurematest koondamistest säästa. “Väga selgelt on praegu osa tööstusettevõtteid nii puidu- kui ka mööblitööstuses vähendanud töönädala pikkust, saatnud inimesi väikese palgaga või palgata puhkusele,” märkis ta. “Kui aga nõudlus on väike pika aja jooksul, siis on vaja hakata ka töötajate arvu vähendama.”
Toomel innustas tööandjaid suhtuma palgalistesse pigem nagu perekonda, s.t neid ära kuulama, nende soovide ja vajadustega arvestama. “Piisav töötasu, väärtustamine ja õiglane kohtlemine töökohal ehitavad üldjuhul piisava vundamendi pikaajaliseks, vastastikuse usaldusega töösuhteks,” ütles ta. “Ettevõte on eelkõige seal töötavate inimeste nägu.”