“Iluuisutamine ja jäähoki on laste ja noorte seas sedavõrd popp, et väljakuajad on täis ja ruumi vähe,” tõdes Tondiraba jäähalli vanemjäämeister Andres Kaljuste, kelle sõnul võiks pealinnas rohkemgi jäähalle olla. Kaljuste kasutada on ülimoodsad jäämasinad, mis uisujää peegelsiledana hoiavad.

Jää kvaliteet ei tule siiski niisama, vaid selle taga on linna rahastatud kaks uuema põlvkonna jäämasinat. Nende opereerimise ja õige jäätemperatuuri seadistamise eest hoolitseb endine hokimängija ja Eesti staažikaim jäämeister Andres Kaljuste. “See masin, millega ma oma tööd teen, on üks uuemaid masinaid üldse,” kinnitas Kaljuste. “See korjab lume ära, lõikab natukene jääd ja laseb peale uue vee, mis omakorda ära külmub. Selle masinaga tulebki kõige parem jää.”
Kaljuste loob oma masinatega tipptasemel liuvälja nii hokimängijatele kui ka iluuisutajatele. Uisuvõhikule võib see lausa hirmutav tunduda, sest sellisel jääl ähvardab uisutaja kiirus kasvada õige suureks. Sportlaste jaoks on hea jääkvaliteet aga üks olulisemaid aspekte harjutamise juures.
Hea jää on üks tingimustest, tänu millele saab korraldada Tondirabas rahvusvahelisi võistlusi. Näiteks toimub siin juba aprilli lõpus jäähoki MM-i esimese divisjoni B-grupi turniir.
Võimsa välimusega, Mammuti nime kandvad uued sõidukid pakuvad lisaks puhtale jääle ka omajagu elevust pisematele iluuisutajatele ja hokimängijatele. “Lapsed vaatavad alati väljaku ääres, kuidas ma sõidan,” rääkis Kaljuste. “Vahel olen saanud kedagi ka kõrvalistmele võtta.”

Hokimängija kogemused aitavad

Andres Kaljuste on jäämeistri ametit pidanud 20 aastat, väikeste juppide kaupa varemgi. Enamiku eesti rahvusest hokimeeste jaoks on mees olnud esimene treener, ja nooremana oli ta ka ise jäähokimängija. Kahtlemata aitavad need kogemused paremini ka jäämeistri tööd teha – nii on Kaljustel omast käest teada, milline peab jää olema, et seal sünniksid parimad tulemused. “Jäähooldus peaks olema enam-vähem ühesugune päevadel, mil jääl liuglevad eeskätt tavakasutajad või toimuvad tähtsad rahvusvahelised võistlused,” rääkis Kaljuste. “Kindlasti korrastatakse jääd viimasel juhul hoolikamalt ning võetakse selleks rohkem aega, iluuisutamise puhul käiakse jää peal vahetult enne järgmisi sõite. Lisaks võetakse ämbrist vedelat lund ja pannakse augud kinni, seejärel sõidab veel masin üle – nii sünnib hea jää.”
Jäämeistri vahetus kestab üle kaheksa tunni ja keskeltläbi iga 50 minuti või tunni takka peab väljaku peal jää korda tegema. “Vahe võib ka pikema olla, olenevalt sellest, milline koormus – kui palju uisutajaid – on jääl olnud,” rääkis Kaljuste. “Kuna aga Tondiraba jäähallis käivad spordikoolid ja harrastajad, üüritaksegi jääd reeglina kas 50 või 80 minuti kaupa.”
Võistluste ajal on jäämeistri tööpäevad mõistagi pingelisemad, näiteks hokimängude puhul tuleb jääd puhastada iga 20 minuti tagant. “Hokivõistlusel on kolm kolmandikku ja jää puhastatakse iga kolmandiku järel,” selgitas jäämeister. “Iluuisutajate võistlused on eri pikkusega – neid võib ette tulla nii lühemaid kui pikemaid.”
Kaljuste paneb vahel ka ise uisud alla – mitte niivõrd jää kvaliteedi proovimiseks, vaid et sporti teha ja liikuda. Enim rõõmustab jäämeistrit oma töös, et tal on võimalik armastatud ala lähedal olla ning ka järelkasvu jälgida.

Jäämasinaid saavad ka juhita hakkama

Aastatega on jäämasinad mõistagi moodsamaks muutunud. “Varem töötasid sisehalli masinad gaasi peal ja õues toimetavad masinad bensiini või diisliga,” meenutas Kaljuste, kelle sõnul on juba mõnda aega suund sinnapoole, et kõik sisehalli masinad töötaksid akude ja elektriga. “Võiks öelda, et akudega jäämasinad on targemad – piisab ühest nupuvajutusest ja kõik hakkab ise tööle vastavalt sellele, millised parameetrid on ette sätitud,” kirjeldas Kaljuste. “Kui osta meie WM-masinatele lisavarustust juurde, saab neid teatud äpi abil põhimõtteliselt telefoni või arvutiga juhtida.” Isejuhtiv jäähooldusmasin on võimeline jäähalli väljaku täielikult katma, reguleerides ise – ilma juhita – höövlitera lõikesügavust ja vee kogust. Tõsi küll, see lisavarustus teeks niigi üle 100 000 euro maksva auto veel kallimaks.
Uisuväljaku jää on üldse kõikide spordialade kalleim põrandakattematerjal. Palju raha kulub väljaku loomisele, igapäevasel käigushoidmisel elektrile ja veele, samuti hooldusele. Jääkihi standardpaksus on 3+1 cm, viimane sentimeeter on töötsoon, kus toimub jäähooldusmasinaga jää hööveldamine ja kasvatamine veega, et saavutada perfektne pind.
Uisutajatel on jäämeistrile ka erisoove – iluuisutajad tahavad natuke pehmemat, hokimängijad omakorda kõvemat jääd. “Jääpinna temperatuur peaks iluuisutajate eelistustel olema -4 kraadi, hokimängijatel -6 kraadi,” selgitas Andres Kaljuste. “Iluuisutajate sõnul on sellise temperatuuriga jää parim hüpete ja muude elementide sooritamiseks.”
Kaljuste tunneb muret, et meil on nii vähe jäähalle. “Pealinnas võiks neid rohkemgi olla kui Tondiraba, Haabersti ja Jeti jäähall,” märkis jäämeister. “Sisehallis toimuvad jäähoki ja iluuisutamine; kiiruisutamise rada on väljas, kuid nemadki unistavad katuse alla saamisest.” Et iluuisutamine ja jäähoki on popid võrdselt nii eesti kui ka vene laste seas, näitab asjaolu, et jäähallide ajad on täis ja väljakul ruumi napib. “Kui Tallinnas oleks veel mõni jäähall, küllap saaksid needki ajad kiirelt täis – väikesi huvilisi tuleb kogu aeg juurde,” nentis Kaljuste. “Võrdluseks olgu öeldud, et Helsingis ja selle ümbruses on umbes 35-40 jäähalli ning kogu Soomes 400 ringis. Aga eks jäähalle ole kallis üleval pidada.”

Tallinnas tulekul jäähoki MM

• Euroopa parimate jäähallide pingereas on Tondiraba jäähall 18. kohal.
• Maailmatasemel jääkvaliteet on võimaldanud viia läbi mainekaid rahvusvahelisi võistlusi: iluuisutamise 2022. aasta EM-il võistles üle 160 parima Euroopa iluuisutaja, sellele järgnesid Eestis esmakordselt nelja kontinendi tippiluuisutajate meistrivõistlused.
• 23.-29. aprillini võistlevad Tondiraba jäähallis jäähoki MM-i I divisjoni B-grupi turniiri parimad võistkonnad.
• Tondiraba jäähallis toimuvad 2026. aastal ka ISU juunioride maailmameistrivõistlused.

Hea jää peal saab ka põlvili korralikult liugu lasta

Villem-Henrik Koitmaa
Eesti jäähokikoondise väravavaht

Sageli küsivad treenerid, tippsportlased ja klubide esindajad, mis ikkagi mõjutab jää kvaliteeti ehk nn kiiret liugu ja mida tuleb selleks teha. Jää kvaliteet on väga oluline! Minu kui väravavahi jaoks on see tähtis näiteks aspektist, et ma libiseksin jää peal ka siis, kui põlvili liigun. Oluline on, et jää ei läheks pika uisutamise korral liiga kergesti lumiseks pudruks. Nii on minul kui väravavahil raske libiseda, mängijatel jällegi raske sööta.

Tondiraba hall on parajalt soe

Kristina Škuleta-Gromova
Iluuisutaja

Mulle meenub külmavärinatega võistlus meie naaberriigi jäähallis, kus mõrad platsil ning madal temperatuur saavutust oluliselt pärssisid. Isegi mina jäin haigeks, sest võistleme ju kleitides. Paraku oli seal hallis kogu aeg natuke külm. See jällegi mõjutab ka enesetunnet. Tunned ennast paremini siis, kui on soojem – nagu meil siin on.