Järva vallavolikogu esimees Rait Pihelgas kirjutas ERR-is, et pakendite kogumise süsteemi peaks ümber tegema. Pakendijäätmete puhul on otsustamisel jäme ots jäetud pakendite taaskasutusorganisatsioonide kätte, millel ei ole aga erilist kohustust arvestada kohalike omavalitsuste eesmärkide ega soovidega.
Teisalt on aga just omavalitsusel kohustus korraldada jäätmehooldust. Pihelga arvates võiks üle minna kohapeal kogumisele, sest jäätmevedaja nagunii sõidab mööda omavalitsust ringi, seega las kogub kokku ka pakendid. 15 aastat tagasi võis too konteinerite või ümmarguste paakidega pakendikogumise süsteem ju hea näida, aga mitte enam praegu. Aastas tekib meil elaniku kohta üle 300 kilo olmejäätmeid, mille kogumassist u 30%, aastas suurusjärguna 200 000 tonni, moodustavad pakendijäätmed. Keskkonnaministeeriumi andmetel on olmejäätmete hulgas pakendijäätmeid mahuliselt kuni 60%. Juba see näitab, et praegune kord ei tööta. Pihelga tähelepanekutele võiks veel lisada, et kuigi avalike pakendikogumise paakide ümbrused on viimasel ajal puhtamad, ei näe taolised nn ufod linnapildis kuigi head välja. Lisaks on seal käimine inimesel lisatüli või -kohustus. Pandipakendite kogumise süsteem on hea näide: on üks vastutaja ja korraldaja. On hea mugav kogumisvõrk ja elanikele arusaadav populaarne lahendus.