Rõõmustab see, et paljud noored hoolivad eesti keele saatusest ja et ilukirjanduse lugemine on muutunud noorte seas jälle popiks.
Ilukirjandus on rikkaliku sõnavara, hea lause ja mõtterikkuse kodu, seega – kuniks noored loevad head eesti kirjandust, ei juhtu ka eesti keelega midagi halba.
Muret teeb eriti Tallinnas vohav võõrkeelsus tänavapildis. Ei kipu paljud meie firmad kinni pidama keeleseadusest. Karistused ei ole tõsiseltvõetavad ja endal neil sellist eetilist tunnetust ilmselt ei ole, mis sunniks riigikeelele truu olema. Samuti on jätkuv mure ingliskeelestumine. Jah, ka vene keelt kõlab palju, kuid seda ei haara eesti noored lennult. Suure osa oma päevast veedavadki noored ingliskeelses keskkonnas oma nutiseadmetes. Sel aastal on juubeliaasta meie õ-tähe leiutajal Otto Wilhelm Masingul. Nii et olgu siis sel puhul lemmiktäheks õ. Lemmiksõna üle pole ma küll kunagi mõelnud. Aga sõnad, mis on eesti keeles olnud juba aastatuhandeid nagu kodu/koda või tuul või hing tunduvad kõik ilusad.
õiglus ja õigus
14. märts 2023 01:04