Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul tuleks korterelamute rekonstrueerimisel jätkata maju renoveerida soovivate korteriühistute rahalist toetamist senisest stabiilsemalt ja suuremas mahus.

“Oluline on, et toetussummad kasvaksid, toetused oleks stabiilsed ja kõigile kättesaadavad. Peame aru saama, et kui 2027. aastal euroliidu toetusrahastus lõpeb, peab Eesti riik vastavad summad oma eelarvest leidma,” ütles Jaadla hoonete energiatõhususe direktiivi kommentaariks.

Tema sõnul tuleks ka vähendada bürokraatiat ning tööde teostaja valikul peaks mängima rolli ka muud tegurid kui kõige madalam hind. “Samuti on väga tähtis, et korterelamute rekonstrueerimisturgu hakkaks atraktiivseks pidama ka suured ehitusettevõtted,” rääkis Jaadla.

Korteriühistute huvi majade rekonstrueerimise vastu on Jaadla sõnul püsinud viimastel aastatel väga kõrge. “Paljude majade kogemus on näidanud, et vähenenud energiakulud ning kinnisvara väärtuse tõus piirkonnas, kus majad on renoveeritud, kompenseerib rekonstrueerimisele kuluva raha.”

Jaadla sõnul ei saa aga vaadata mööda tõsiasjast, et suur osa Eesti sovetiaegsest elamufondist on jõudmas oma elukaare lõppu. “Peame mõistma, et elamute elukaar on ette määratud ja korda tegemata muutuvad hooned oma elukaare lõpus paraku elamiskõlbmatuks,” nentis ta.

Sunnimeedet peab Jaadla igal juhul taunitavaks. “Energiavaesuse kontekstis peame hakkama rääkima ka renoveerimisvõimetusest – see puudutab eluhooneid, mille elanikel pole võimekust oma korrusmaja korda teha ja peame mõtlema, kuidas kõige haavatavamaid aidata ning motiveerida, mitte trahvida,” rõhutas Jaadla, kelle sõnul arutatakse sel nädalal energiavaesuse probleemi ka rahvusvahelise Powerpoor projekti
Eesti partneritega eri ministeeriumitest  ja kohalikest omavalitsustest.

Jaadla sõnul on direktiivi kohta oma arvamuse öelnud ka Euroopa elamuorganisatsioonid. “Euroopa elamuorganisatsioonid rõhutavad oma hiljutistes pöördumistes, et parlament alahindab endiselt riske, mis kaasnevad energiatõhususe kohustuste täitmisega ja ei mõtle piisavalt võimalikele tagajärgedele,” vahendas Jaadla.

“Koos teiste Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe liikmetega leiab EKÜL, et renoveerimislaine läbiviimise eelduseks on kohalike asjaosaliste, sealhulgas ühistute ja renoveerimist läbiviivate ettevõtete tehniline suutlikkus ja võimekus uuendusi ellu viia. Seni saadud õppetunnid näitavad, et edukas renoveerimine nõuab piisavat rahastamist ja läbimõeldud planeerimist. Parimad renoveerimisprojektid ei arvesta mitte ainult hoone energiatõhusust ja juhtumipõhist sekkumist, vaid ka kohalikke energiaressursse ja elanike sotsiaalmajanduslikku olukorda.”