„Eesti keel on läbi tulnud väga rasketest olukordadest. Elanud üle 700-aastase orjaaja ja kogu selle aja jooksul saanud tugevamaks. Ka nõukogude ajast tulime me läbi. Praegu me küll liigume keelekorralduse osas liberaalsuse suunas.“ rääkis Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk, kelles sõnul pole emakeele hääbumise pärast vaja muret tunda.
Tomusk lisas, et keele püsima jäämise tagab hea eestikeelne haridus ja seda meie lasteasutustes pakutakse.
Kadriorus kõlas täna päikese tõusust kuni loojakuni emakeelne proosa juhtides tähelepanu meie keele rikkusele ja sügavusele. President Alar Karise poolt mullu ellu kutsutud sündmusel esitasid enda poolt vabalt valitud Eesti autorite tekste meie kultuuri- ja avalikuelutegelased.
Presidendi kultuurinõunik Rasmus Puur tõdes rõõmuga, et valitud tekstid kõlasid huvitavalt ja üllatasid. „See on keele pühitsemise päev! Tore ja hea meel on meie keele pärast ja meeleolu siin loob festivalitunde,“ lausus ta.
Keele ilusale kõlale mõeldes püüdsime ka välja selgitada, milline on kõige kaunim eestikeelne sõna. Merivälja kooli õpilaste meelest olid nendeks „helletama“, „kodu“, „lumi“. Ent Eesti Keele Instituuti juhtivleksikograaf Margit Langemets nendib, et sõna teeb siiski eelkõige kauniks emotsioon, mida see sõna kannab, mitte konkreetne häälikuline järjend.
Langemets julgustas ka igaüht keelega mängima ning isegi uusi sõnu looma. „Tunnetage keele ilu ja ei maksaks ka hirmu tunda, kas kirjutan õigesti – alati saab järele vaadata,“ lausus ta.
Uutest sõnadest saab märku anda Eesti Keele Instituudile Keeleveebis.
