Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa meenutab Maarjamäel ajaloomuuseumi filiaalis reliikviate toel sündmuste käiku, mis on tänaseks viinud meid vaba Eestini. Näitus „Minu vaba riik“ viib külastaja retkele läbi saja aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani. Olulisemad sündmused ja tehtud valikud avanevad nii mälestuskildude, esemete, filmikaadrite kui ka näituseruumides valitsevate meeleolude kaudu.
„Veebruarirevolutsiooni järel õnnestus eestlastel saavutada, et ajutine valitsus Venemaal kuulutas Eesti autonoomiaks, liites Eesti rahvusala Eestimaa kubermangu Liivimaa eestlastega asustatud alaga üheks Eestimaa kubermangus,“ alustas Kuuskemaa. „Ja selle kubermangu komissariks määrati Jaan Poska, kes oli ju Eesti poliitikategelane ja väga rahvuslik. Tema oli siis selle kubermangu komissar mõnda aega ja siis kehtis loosung: „Elagu autonoomiline eesti vabal Venemaal!““
„21. novembril 1917. aastal, pärast oktoobrirevolutsiooni Peterburis, võttis Viktor Kingissepp allkirja vastu Jaan Poskalt kubermangu komissari ülesanded üle ja siis algas paar kuud kestnud punavõim,“ rääkis heerold. „Kui sakslased tungisid mandrile ja oli selge, et sakslased võtavad Eesti ala täielikult oma võimu alla, siis punased hakkasid põgenema ja eestlased lõid rohkem oma kaitset. Rahvuslikud väeosad koondusid kui ka hakati looma midagi kaitseliidu taolist eraisikutest. 24. veebruar oli siis see päev, mil Vene laevastik lahkus, punased lahkusid ning Eesti sai oma iseseisvuse välja kuulutada.“
Vastuhaku poolt olid ohvitserid ja koolipoisid
Heerold nentis, et kui enamlased 27. novembril üle Eesti piiri tungisid 1917, siis paljud eestlased ei julenud vastu hakata. „Vastuhaku poolt olid ohvitserid ja koolipoisid,“ märkis ta. „Ohvitserid, kes olid teeninud Vene armees, teadsid kui laostunud on vene armee ka bolševike käe all.“
Igas sõjas on olulised relvad ja Kuuskemaa juhtis tähelepanu vintpüssidele ning ühele suurtükile. „Siin on niinimetatud naela suurtükk,“ lausus ta. „Miks selline nimetus? See mürsk, mis siia pandi, kaalus ühe naela. See on siis umbes 408 grammi. Suurtükk on varustatud raudplaadiga laskuri kaitseks. Seda võis vedada tavaolukorras kaks hobust.“
„See varustus, mida Eesti kaitseväelased kasutasid, oli väga kirev – osa kandis veel vene armee mundreid, osa oli saanud riietust Inglismaalt ja pilt nägi väga kirev välja,“ rääkis heerold. „Aga rahvuslased eristusid punaväelastest selle läbi, et nad kandsid oma varrukal valget linti. Samas kõrval on ka juba hästi korralikult varustatud soomusronglase munder. Soomusrong oli üks äärmiselt oluline element vabadussõjas.“
Pool päeva varem oleks õnnestunud Kuperjanovi elu veel päästa
„Kevadtalvel 1919 olid Kuperjanovi partisanid jõudnud juba üsna Valga lähedale, aga enne Valga vabastamist oli vaja punased välja ajada Paju mõisast,“ selgitas heerold. „Seal oli üks bolševike parimaid kaadreid, Läti punased kütid. Kuperjanov ise käis oma rühma ees ja sai kuuli ning raskesti haavata. Hiljem on kindlaks tehtud, et kui see haavatutega rong oleks sealt lähikonnast jõudnud Tartusse pool päeva varem, siis oleks Julius Kuperjanov õnnestunud päästa. Aga ta suri järgmisel päeval pärast Paju lahingut.“
Kuuskemaa juhtis tähelepanu ka ajaloolisele pildile Eesti-Vene piiripunktist, mis tänastest piiridest omajagu ida poolt jooksis. „See piir ei asunud enne sõda mitte Narvas või Ivangorodi piiril, vaid kaugemal, sest et vabadussõjas tänu Jaan Poska poolt osavalt juhitud läbirääkimistele, liideti Eesti koosseisuga niinimetatud Eesti Ingerimaa – Jaanilinn või Ivangorod koos lähialadega, mida asustasid osaliselt eestlased ja osaliselt venelased.“
Lisaks kõigele eelnevale saab muuseumis tutvuda ka Eesti aumärkidega, mis vabadussõja ajast pärinevad. „Nende leidmise eest kuskilt perest võis Stalini ajal sattuda Siberisse,“ märkis heerold. „Need on Eesti vabadusristid, mida anti vabadussõjas silma paistnud võitlejatele, sõduritele, ohvitseridele ja madrustele. Aga siin on ka ümar medal, mis on vabadussõjast osavõtnutele antud 1928. aastal kõigile, kes osa võtsid ja olid selleks ajaks veel elus.“
Muuseumis on lisaks veel palju muudki huvitavat ajavahemikust 1918 kuni 2023.
