Viimastel nädalatel on mitmete spaa- ja saunakeskuste veesüsteemidest avastatud Legionella bakter. Avalikkuse huvi on suur ning terviseametile laekub endiselt kaebusi veekeskuste ja spordiklubide kohta, mille külastamise järel tunti end halvasti. Terviseameti kinnitusel puhangut siiski karta ei ole ning neljast legionelloosi juhtumist kolme puhul on tegu nakatumisega kodustes tingimustes.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko sõnul kuulub legiollenoos registreeritavate nakkushaiguste nimekirja 2012. aastast ja sellest ajast on ka haiguse esinemise kohta statistikat tehtud. „Midagi erakorralist Eestis praegu ei toimu,“ kinnitas ta. „Meil on hetkel neli haigusjuhtu ja ühel juhul võib haigestumist seostada ühe veekeskuse külastamisega. Jaanuaris oli kaks juhtu, veebruaris üks ja märtsis üks.“
Tavaliselt on nakatumine suurem suvel ja Dontšenko rõhutas, et suures osas võib olla haigestumine seotud ka teiste riikide külastamisega.
Dontšenko selgitas, et legionella bakter levib vaid piisknakkuse teel ning bakteriga saastunud vee alla neelamine endaga nakatumist kaasa ei too. „Inimeselt inimesele nakkus ei levi ning kahjustada võivad saada vaid ülemised ja alumised hingamisteed,“ lausus ta.
Peamine oht vanemaealistele ja riskirühmadele
Legionella bakter paljuneb Dontšenko sõnul hästi vees 20-45 kraadi juures. Ellu võib ta jääda ka 6-60 kraadi juures, kuid madalamatel ja kõrgematel temperatuuridel bakter hävib. Bakter võib nakatunud inimesel põhjustada Pontiaci palavikku kui ka legionelloosist tulenevat kopsupõletikku. Esimene neist on gripilaadsete sümptomitega ning reeglina ravi ei vaja ja möödub iseenesest. Kopsupõletik vajab aga sageli haiglaravi ning 10% juhtudest lõppevad surmaga.
Eriti ohtlik on see riskirühmadele. „Riskirühma kuuluvad üle 50 aastased inimesed ja inimesed kellel on immuunpuudulikus, diabeet, kroonilised neeru- või kopsuhaigused, erinevad pahaloomulised kasvajad,“ loetles Dontšenko. „Riskirühma kuuluvad ka suitsetajad ning meeste tõenäosus legionelloosi nakatuda on kuni kolm korda suurem kui naistel.“
Legionella bakterid elavad Dontšenko sõnul ulatuslikult väliskeskkonnas ja mageveega veekogudes. „Paljunemist soodustavad bioloogilised kiled,“ märkis ta. „Bakter paljuneb hoogsalt ka amööbides ja sademed on olulised, muda või mustuse teke, roostekihid. Legionella vohab ka torustikes, kus pikemalt vesi läbi ei voola.“
Seetõttu on Dontšenko sõnul üheks efektiivseimaks mooduseks bakteriga võitlemisel just torustike puhastamine kuuma veega, sest paar bakterit endas ohtu ei kujuta, kuid kui kasvupinnas on soodne, hakkab bakter paljunema ning peagi tuleb rääkida kümnetest tuhandetest bakteritest.
Korteriühistutel on soovituslik enda vett kontrollida
Terviseameti keskkonnatervise osakonnajuhataja Leena Albreht märkis, et seetõttu on ka korteriühistutele tugev soovitus legionella bakteri olemasolu torustikes kontrollida. „Otsest kohustust ei ole, kuid tugev soovitus on ikka, kuna see bakter inimesele ohtlikes kogustes välisest trassist maja torustikku ei jõua,“ lausus ta.
Albrehti sõnul on ka vastu võetud direktiiv, mille kohaselt legionella testimine muutub kohustuslikuks teatud prioriteetsetele tarbimiskohtadele. „Nimekiri on hetkel välja töötamisel, aga sinna lähevad haiglad, hotellid, spaad jne,“ ütles ta. „Kinnistu veevärgid peavad hakkama ka teatud määral uurima legionellat tulevikus. See direktiiv on vastu võetud ja hakkab kehtima kohe. Tahan rõhutada, et me ei hakka kohe homsest trahvima, aga hakkame selgitama ja informeerima.“
Dontšenko lisas, et Eestis esineb tavaliselt aastas kuni 20 legionella juhtu. „Need on üksikud juhud ja ei ole reeglina seotud mõne konkreetse veekeskusega,“ toonitas ta.
