„Eesmärgiks peab olema, et kasvaks inimeste vastutustunne ja teadlikkus igaühe isiklike otsuste tähtsusest ja sellest, kuidas need meie kõigi ühist keskkonda puudutavad,“ ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil, kus ta tutvustas rohelise pealinnaga seotud rahuloluküsitluse tulemusi. Need on Kõlvarti sõnul innustavad ja lootust andvad.
„Meid huvitas linlaste arusaam rohepealinna tiitlist ja programmist, kusjuures tagasiside on minu hinnangul üsna positiivne,“ rääkis Kõlvart. Linnapea sõnul on linlased hästi kursis sellega, et Tallinn on roheline pealinn. Samas nähakse ka, et inimesed sooviksid programmi sisust rohkem teada saada ning selles osas olevat veel paljugi ära teha.
„Info, mida soovitakse saada, on tegelikult ühel või teisel kujul juba olemas. Küsimus on tihtipeale ka selles, kas tallinlased seovad need muutused, mida nad näevad ja kogevad, ka rohepealinna tiitliga,“ selgitas Kõlvart. Tema sõnul puudutab inimeste huvi eeskätt linnaruumi arendamist. Samas ei tea paljud, et ka käesoleva aasta kõige kallimaks kujunev projekt – nimelt täiesti uue Vanasadama trammiliini ehitamine – on üheks rohelise pealinna teemaks.
„Tramm on juba iseenesest roheline ühistranspordivahend, aga ka linnaruumi areng, mis Vanasadama trammiliini rajamisega kaasneb, on kooskõlas Rohelise pealinna kontseptsiooniga,“ märkis ta. Ka paljud teised linnaruumi muutused – näiteks uued pargid, linnamööbel, püsivad rattateed ja muu selline – saavad juba käesoleval aastal tallinlastele nähtavaks, olles ühtlasi ka rohelise pealinna projektideks. „Inimesi huvitavad eesmärgid, mida me saavutada tahame, nii et kahtlemata peab selleski osas senisest enam selgitustööd tegema,“ tähendas Kõlvart.
Suur osa nõustub, et keskkonnaprobleemid mõjutavad tulevikus meie kõigi elu
Linnapea sõnul on lisaks kasvanud inimeste teadlikkus sellest, kuidas meist kõigist sõltub ühiselt kasutatava keskkonna olukord – samuti kliimamuutuste mõju nii inimestele kui maailmale. „Suures plaanis ongi just see meie kõigi ühiseks eesmärgiks, et tallinlastel kasvaks ja süveneks arusaam sellest, et roheline pealinn ja roheline tulevik sõltub lõppkokkuvõttes igast üksikust inimesest,“ tõdes linnapea.
Nii näiteks selgus rahulolu-uuringust, et lausa 83% inimestest on kas täiesti või siis pigem nõus sellega, et keskkonnaprobleemid mõjutavad lähemas tulevikus iga inimese igapäevaelu. Koguni 89% tunnistab aga, et iga inimene on otseselt või kaudselt keskkonnaprobleemide eest vastutav. „Inimeste teadlikkuse kasvatamine igaühe rollist ümbritseva keskkonna olukorra kujundamises ongi ellu viidavate sisuliste linnaruumi- ja muude rohelise pealinna projektide kõrval üks meie peamistest eesmärkidest,“ rõõmustas Kõlvart uuringu lootustandvate tulemuste üle.
Linnaosade roheluse osakaaluga on inimesed samuti suhteliselt rahul, kusjuures lausa 78% peab oma linnaosa avaliku ruumi haljastust piisavaks. „See on kahtlemata positiivne signaal,“ leidis Kõlvart. „Teisalt peab tekkima ka arusaam, et see, mis meil on, ei tähenda kohe, nagu võiksime sellega ka jäädavalt rahul olla. Peab tegelema olemasoleva arendamisega, et see, mis meil olemas on, ka püsima jääks. See on väga hea, et Tallinnal on lausa 30% ulatuses elu andvat rohelust, aga see protsent võiks ka suurem olla – näiteks võiksime võtta suuna sinnapoole, et see osakaal jõuaks 40%-i.“
Kogukonnaaiad on saanud osaks keskkonnast, linnaruumist ja kultuurist
Linnapea sõnul on haljastuse küsimus laiem kui vaid pargid ja rohealad, kusjuures Tallinnal olevat selles osas suured plaanid. „Käimas on putukaväila, klindipargi ja paljude teiste pealinna keskkonda rikastavate projektide arendamine,“ selgitas Kõlvart, lisades, et kõnealuste projektidega liigutakse hoogsalt edasi.
Rahulolu-uuringu positiivse tagasiside koha pealt osutas linnapea ka kogukonnaaedadele. „Mäletan veel, kui tegemist oli katsetamise järgus pilootprojektiga. Inimesed võtsid selle aga kiiresti omaks ja praeguseks hetkeks võime juba rääkida süsteemsest lähenemisest sel teemal. Inimesed on teemast teadlikud ning väga paljud on kogukonnaaiad ka omaks võtnud,“ rääkis Kõlvart. Linnapea leidis, et praeguseks hetkeks on kogukonnaaiad osa meie keskkonnast, linnaruumist ja ka kultuurist. „See on kahtlemata positiivne,“ märkis ta.
Kõlvarti sõnul peegeldab rahulolu-uuring ka tõsiasja, et väga palju sellest, kuhu meie keskkond liigub, sõltub ka linlaste arusaamadest. „Mida sügavam ja spetsiifilisem on arusaam roheliste valikute olulisusest, seda vastutustundlikum on ka inimeste käitumine,“ tõdes ta. Kõlvarti sõnul sõltub kõigest sellest ka see, missuguses linnas me lõppkokkuvõttes elame. „Eesmärgiks peab olema, et kasvaks inimeste vastutustunne ja teadlikkus igaühe isiklike otsuste tähtsusest ja sellest, kuidas need meie kõigi ühist keskkonda puudutavad,“ kinnitas linnapea.
