Veebruaris SEB poolt läbi viidud tarbijauuringust selgus, et püsivalt investeerib erinevatesse finantsinstrumentidesse rohkem kui kolmandik, 37 protsenti, küsitletud eestimaalastest, kusjuures neist ligi pooled on oma sääste paigutanud kas kolmanda samba pensionifondidesse või aktsiatesse.
Ka Lätis on enamlevinud investeeringud kolmanda samba pensionifondidesse ning Leedus elukindlustustoodetesse, teatas SEB.
Uuringus osalenud Eestis elavatest inimestest 18 protsenti tõid välja, et plaanivad investeerida lähima poole aasta jooksul mõnda finantsinstrumenti sama palju kui varasemalt. Lätis ja Leedus oli protsent mõnevõrra kõrgem, vastavalt 22 ja 24 protsenti. Samal ajal üle poole – Eestis 63 protsenti, Lätis 64 protsenti ja Leedus 59 protsenti – vastanutest kõikidest Balti riikidest tõid esile, et nad ei tegele investeerimisega.
Investeerimine finantsinstrumentidesse ei ole Eestis populaarne
SEB eraklientide segmendi müügijuht Evelin Koplimäe tõdes pressiteates, et investeerimine erinevatesse finantsinstrumentidesse ei ole Eestis ja ka teistes Balti riikides veel kuigi populaarne. “Varasemad uuringud näitavad, et eestimaalased peavad kõige paremaks investeeringuks oma eluasemele lisaks soetatud kinnisvara, ent näeme, et kasvamas on siiski huvi ka teiste võimaluste vastu,” ütles Koplimäe ja lisas, et investeerimise suhtes on avatud eelkõige nooremad.
57 protsenti alla 40-aastatest uuringus osalenud eestimaalastest nentisid, et kaaluvad lähiajal investeerimisega alustamist. Lätis ja Leedus oli alla 40-aastaste seas investeerimisele avatuid vastavalt 48 ja 32 protsenti.
Üle poole, 51 protsenti Eestis uuringus osalenutest, kes tegelevad investeerimisega, on oma raha paigutanud kolmanda samba pensionifondi. Ka teistes Balti riikides on pensionifondi investeerimine populaarne, sealsetest vastajatest 59 protsenti Lätis ja 37 protsenti Leedus tõi välja oma raha paigutamise just sellesse instrumenti.
Koplimäe sõnul on noorte hulgas investeerijaid mõnevõrra vähem, ent siiski arvestav hulk 18–29-aastaseid – Eestis 38 protsenti, Lätis 44 protsenti ja Leedus 25 protsenti vastanutest – on juba investeerinud mõnda kolmanda samba pensionifondi. “30–39-aastaste vastajate seas olid protsendid veelgi kõrgemad, vastavalt 63 protsenti Eestis, 59 protsenti Lätis ja 39 protsenti Leedus,” märkis Koplimäe. Ühtlasi, kui Eestis ja Leedus on vanemaealiste, 60–74-aastaste hulgas kolmanda samba pensionifondi investeerimine mõnevõrra madalam, vastavalt 36 ja 27 protsenti, siis Lätis on see protsent kõrge ka vanemaealiste hulgas, koguni 63 protsenti.
Aktsiatesse investeerimine on ühtviisi populaarne kõikides vanusegruppides
Investeerimisega tegelevatest eestimaalastest 48 protsenti on oma raha paigutanud erinevatesse aktsiatesse. Lätis ja Leedus on aktsiatesse investeerinud vaid vastavalt 18 ja 25 protsenti vastajatest. “Aktsiad on riskantsemad varad ja see, et investeerimisega tegelevate eestimaalaste seas on eelistatud just aktsiad näitab nende kõrgemat huvi ja teadlikkust valdkonnast, võrreldes teiste Balti riikidega,” leiab Koplimäe.
Aktsiatesse investeerimine on ühtviisi populaarne kõikides vanusegruppides. “Eesti paistab siin võrreldes naaberriikidega jälle silma, kuna aktsiatesse investeerimine on populaarne pea kõikides vanusegruppides. Vaid üle 50-aastaste seas väheneb aktsiatesse investeerinute hulk mõnevõrra. Läti ja Leedu elanikest tõid vaid ligi 30 protsenti 18–29-aastastest välja, et nad on aktsiatesse raha paigutanud,” osutas ta.
“Kuigi hiljutised turutrendid ja elukalliduse kasv on muutnud inimesed oma investeeringute tegemisel pigem ettevaatlikumaks ja kaalutlevamaks, siis viimastel kuudel on Eestis siiski lisandunud neid, kes kaaluvad investeerimisega alustamist. 17 protsenti vastanutest tõi välja, et plaanivad lähiajal investeerimisega alustada, samas kui eelmisel aastal tõid selle välja 11 protsenti vastanutest,” täiendas Koplimäe.
SEB korraldatud uuring Eestis, Lätis ja Leedus toimus 2023. aasta veebruaris. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele Balti riikides 3006 inimest vanuses 18–74 eluaastat, neist Eestis 1000.
