Statistikaameti andmetel sõideti Eesti ettevõtete bussidega 2022. aastal ligi 122 miljonit korda, seejuures kui kahel eelneval aastal vähenes sõitjate vedu bussidega vastavalt 32 protsenti ja 11 protsenti, siis võrreldes 2021. aastaga tegid reisijad mullu koguni 25 protsenti enam sõite.

Veerandi võrra kasvas sõitjate arv bussidega nii linnaliinidel kui ka maakonna- ja vallaliinidel, kaugliinidel oli kasv üle kolmandiku ning rahvusvahelistel liinidel ligi kolm korda. Ka trammide ja trollidega tehti ligi kolmandiku võrra rohkem sõite, samuti kasvas rongireisijate arv, teatas amet. 

Reisijad läbisid bussidega üle 1,9 miljardi sõitjakilomeetri, mida on lausa 40 protsenti enam kui 2021. aastal, mil läbiti ligi 1,4 miljardit sõitjakilomeetrit. See tähendab, et rohkem kasvas pikemate bussireiside tegemine. Sõitjakäive ei kasvanud märkimisväärselt vaid linnaliinidel, ka rahvusvahelistel liinidel kasvas sõitjakäive üle kahe korra.

Statistikaameti analüütik Anu Ainsaar märkis, et ajas kaugemale tagasi vaadates on näha, et tegu on siiski veel taastumisega koroonaajast, nimelt sõideti mullu bussidel veerandi jagu vähem kui aastal 2019, mil sõideti üle 160 miljoni korra. Sõitjakäivet kogunes 37 protsenti vähem kui 2019. aastal, mil sõideti 3,1 miljardit sõitjakilomeetrit. Seega on Ainsaare sõnul bussisõidud siiani keskmiselt lühemad kui enne koroonat.

Möödunud aastal tehti Eestis reisirongidel üle 7,1 miljoni sõidu, mida on 17 protsenti enam kui 2021. aastal, mil sõite kogunes ligi 6,1 miljonit. “Koroonaeelne tase, mil 2019. aastal tehti rongidel ligi 8,4 miljonit sõitu, pole veel käes, ent sõitjakäibe osas oleme juba lähedal: mullu läbiti raudteel üle 382 miljoni sõitjakilomeetri. Sõitjakäivet kogunes 2019. aastaga võrreldes vaid 2 protsenti vähem. Erinevalt bussisõidust on keskmine rongisõit muutunud veidi pikemaks kui oli enne koroonat,” tõi analüütik välja. 

Mullu võeti bussidega ette valdav osa, nimelt 82 protsenti Eesti-sisestest maismaa liinireisidest, bussisõitudest tehti omakorda 77 protsenti linnaliinidel. “Rongiga tehakse sõite vähem, 5 protsenti reisidest, kuna rongiga võetakse üldiselt ette pikemaid teekondi, mida igapäevaselt teeb vähem inimesi, ning rongiga ei ole võimalik liigelda kõigisse soovitud sihtkohtadesse,” märkis Ainsaar.

Kui vaadata Eesti-sisest ühistranspordi kasutamise mahtu sõitjakäibe järgi, siis on busside osatähtsus 74 protsenti ning rongidel ligi 22 protsenti. Linnaliinivedude osatähtsus sõitjakäibest on vaid 24 protsenti, mis moodustab 32 protsenti kõigi Eesti-siseste bussiliinide sõitjakäibest.