1. juunist peavad hakkama kõik kinnistud, sõltumata sihtotstarbest või korterite arvust, oma biojäätmeid liigiti koguma. Alates homsest, 15. märtsist saavad tasuta biojäätmete kogumismahuteid taotleda lisaks üksikelamutele, paarismajadele, ridaelamuboksidele ja kuni kahe korteriga elamutele ka 3-9-korteriga ühistud.

Kui siiani olid biojäätmeid mahutiga kohustatud koguma kümne ja enam korteriga kinnistud, siis alates 1. juunist 2023 peavad biojäätmeid mahutisse hakkama koguma ja oma jäätmevedajale üle andma kõik kinnistud.

Tallinna abilinnapea Joosep Vimma sõnul vähendame biojäätmete eraldi kogumisel segaolmejäätmete teket ning suurendame jäätmete ringlusse võttu. “Biojäätmed on liigiti kogumisel nii linnaelanikele kui ka linnale ressurss, millest saab teha komposti. Lisaks on võimalik kasutada neid biogaasi tootmiseks, mis meid samuti sammukese keskkonnahoius edasi viib. Samuti annab jäätmete liigiti kogumine võimaluse rahaliseks säästuks linnaelanikele,“ lisas Vimm.

Ametnikud on muudatuse läbiviimisel igati toeks

Pirita linnamajanduse osakonna juhataja Mariana Simson ütles, et ametnikud on muudatuse läbiviimisel igati toeks. „Peamiselt kardetakse, et hakatakse kohe trahvima, kui esimesest juunist biojäätmeid ei sorteerita, aga seda pole vaja karta,“ lausus ta.

Samuti on linnaosavalitsuse ametnikud vastuvõtuaegadel abiks neile, kes taotluse täitmisel juhendamist vajavad. 

Pirital nelja boksiga ridaelamus elav Hille rääkis, et ehkki biojäätmete liigiti kogumist nõudev eeskiri jõustub juba kahe ja poole kuu pärast, pole nende ühistu veel selle murega tegelenud, küll aga tekitab uus kord palju küsimusi. „Meie ridamaja hoovis ei ole isegi kohta, kuhu biojäätmete konteinerit panna. Samuti sooviksin olla kindel, et jäätmed haisema ei hakkaks, eriti suvel,“ oli Hille umbusklik.

Simson selgitas, et konteineri tühjendamise sageduse lepib iga klient prügiveofirmaga ise kokku, linn võimaldab vaid biojäätmete kogumismahutid. Äraveo ning ka konteinerisse pandavate biolagunevate kilekottide kulu jääb kinnistuomanike kanda. Bioprügi ise töödeldakse ümber biokütuseks. Tasuta biojäätmete kogumismahutit saab taotleda Tallinna e-teenindusportaalis

Kinnistul, kus köögi- ja sööklajäätmed kogutakse mahutiga liigiti või kompostitakse tekkekohal, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada üks kord kaheksa nädala jooksul. Kinnistul, kus köögi- ja sööklajäätmed kogutakse mahutiga liigiti või kompostitakse tekkekohal ning kogutakse ka pakendijäätmed liigiti, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada üks kord 12 nädala jooksul. Kuna pakendijäätmete ning paberi ja kartongi liigiti kogumine on enamasti tasuta ning biojäätmete äravedu on soodsam kui segaolmejäätmete äravedu, on võimalik jäätmeid liigiti kogudes rahaliselt säästa.

Jäätmemahuteid saab kasutada ühiselt

„Selleks, et mahutiga biojäätmete liigiti kogumisega alustamine oleks lihtsam, laiendasime kinnistute ringi, kes saavad linnalt taotleda biojäätmete kogumiseks tasuta 80 või 140-liitrise kogumismahuti,“ ütles Vimm.

Alates 15. märtsist saavad biojäätmete mahuteid taotleda lisaks üksikelamutele, paarismajadele, ridaelamuboksidele ja kuni kahe korteriga elamute elanikele ka 3-9-korteriga korteriühistu juhatuse liikmed. Tähtis on meeles pidada, et ühe elamu asukoha aadressi kohta saab taotleda ühe tasuta mahuti. Näiteks kui paarismaja üks elanik taotleb tasuta mahuti, siis samal kinnistul asuva paarismaja teised elanikud rohkem tasuta mahuteid taotleda ei saa. Soovitame paarismaja elanikel kasutada ühist mahutit ning selleks sõlmida ühismahuti kasutamise leping. 3-9-korteriga korteriühistule saab mahuti taotleda korteriühistu juhatuse liige, kellel on äriregistris õigused korteriühistut tehingute tegemisel esindada.

Tasuta biojäätmete kogumismahutit saab taotleda Tallinna e-teenindusportaalis. Peale mahuti kättesaamist tuleb kahe nädala jooksul sõlmida oma praeguse jäätmevedajaga lepingu lisa ning kokku leppida biojäätmete mahuti tühjendussagedus. Kõrvuti asetsevate kinnistute elamu elanikud võivad jäätmemahuteid kasutada ühiselt ning selleks tuleb sõlmida ühismahuti kasutamise leping. Biojäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostamist, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

Erandina saavad mahuti kohustusest vabastusi taotleda üksikelamu, paarismaja, üksikelamuna registreeritud ridaelamu boksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistu elanikud, kes kompostivad eeskirja nõuete kohaselt oma tekkivad toidujäätmed koha peal ning saavad kompostimiseks nõusoleku oma linnaosa valitsuselt. Nõuetekohane komposter on igast küljest kinnine nii, et sinna ei pääse ligi linnud ja loomad ning piisavalt suur, et sinna saab aastaringselt tekkivaid toidujäätmeid koguda. Ühise õuealaga paarismaja, kuni kahe üksikelamuna registreeritud ridaelamuboksi või kuni kahe kõrvuti asetseva üksikelamu kinnistul on lubatud kasutada kompostrit ühiselt. Selleks tuleb sõlmida ühismahuti kasutamise leping.

Nõusolekuid kompostimiseks saab alates 15. märtsist taotleda jäätmevaldajate registri veebilehel. Taotluse juurde tuleb lisada foto oma kompostrist ning nõusoleku saamise eeldus on, et tekkivat komposti saab kohapeal kasutada. Linnaosavalitsus annab nõusoleku 30 päeva jooksul. Sama veebilehe kaudu saab taotleda ka korraldatud jäätmeveost vabastusi ning ühismahuti kasutamist.

Tallinna jäätmehoolduseeskiri on oluline rakendusakt, millega viiakse ellu 2022. aasta kevadel vastu võetud Tallinna jäätmekava 2022–2026 eesmärke.