Vene Teater pöördub oma uuslavastuses kaasaegse eesti kirjanduse tuntuima autori Jaan Krossi ajaloolise romaani „Keisri hull“ poole mitte eesmärgiga rekonstrueerida minevikku, vaid soovist mõista olevikku.
Seetõttu valiti dramatiseeringu loojaks aktuaalseimate vene autorite hulka kuuluv näitekirjanik Vjatšeslav Durnenkov. Näidendi tekst valmis koostöös lavastaja Julia Augi ning lavastuses osalevate näitlejatega. Lavastuse stsenograafia ühildab ajastu maalilisuse kostüümides ja videos koos askeetlike dekoratsioonidega ning selle loojaks on Aleksandr Barmenkov, kuulsa vene teatrilavastaja, -kunstniku ja –pedagoogi Dmitri Krõmovi õpilane.
“Keisri hullu” on Vene teatris lavale toonud tuntud näitleja ning lavastaja Julia Aug, kes Jaan Krossi teost lugedes avastas, et punktid Aleksander I saadetud kirjas, milles Timotheus von Bock kritiseeris Venemaa autokraatlikku valitsemiskorda ja mille eest ka vangi pandi, on vägagi aktuaalsed.
“Kui sa seda kirja loed ja eriti kui seda lavalt kuuled, siis sa mõtled, et püha jumal! Von Bock kirjutas kirja 1818. aastal, meie elame aga aastal 2023, kuid ükskõik, millise nendest punktidest võib võtta siin ja praegu kasutusele,” kommenteeris Julia Aug.
Augi sõnul tekitab lavastus “Keisri hull” kahtlemata seoseid lähiajaloo sündmustega, kuna võimuvõitlus ja soov võimu säilitada, sageli liiga kõrge hinnaga, on alati eksisteerinud ega kaota kunagi aktuaalsust. Teos, mis väärib lavaletoomist, on osaliselt keskendunud võimu olemuse ja inimesele riigisüsteemis omistatud rolli uurimisele.
Lavastuses on kaks võrdse tähtsusega tegelast: Timotheus von Bock ja tema noorpõlvesõber, keiser Aleksander I. Nad kehastavad teadvuse kahte poolust, pakkudes ainest mõtiskeluks selle üle, kuidas võim mõjutab inimest, kuidas see muudab tema ideaale, veenab olema lojaalne või hävitab inimese? Aleksander I rollis astub üles Vene Teatri tippnäitleja Aleksandr Ivaškevitš. Timotheus van Bocki kehastab Daniil Zandberg, kes on Eesti avalikkusele tuntud eeskätt Eesti Noorsooteatri suurt tunnustust pälvinud näitemängu “Sinel” lavastajana.
Võib lõputult vaielda selle üle, kes Timotheus von Bock tegelikult oli – kas hull romantik, kes proovis edutult Don Quijotet jäljendada, või hoopis visionäär, kes oli oma ajast ees? On aga vaieldamatu tõsiasi, et jäädes truuks oma ideaalidele, järgides omaenda elureegleid, riskib inimene hulluks tembeldamisega ja selle tagajärjel vabaduse kaotamisega.
Lugu ajaloo kaalukast perioodist, mil sõprus või antipaatia võis saada tõsiste tagajärgedega poliitiliste otsuste põhjuseks, on edasi antud läbi reaalselt eksisteerinud inimese eluloo. Vene armee polkovnik Timotheus Eberhard von Bock, 19. sajandi alguse kõigis suuremates sõjakäikudes osaleja, julges teenistusest erruläinuna saata Aleksander I-le noodi, milles kritiseeris teravalt Venemaa autokraatlikku režiimi. Keisri vastus oli kohene ja järsk: erruläinud polkovnik arreteeriti ja saadeti Schlüsselburgi kindlus-vanglasse, kus ta oli sunnitud veetma järgmised üheksa aastat. Kas keiser võiks vanale sõbrale armu anda või ei sisaldu sõpruse retseptis piiramatu võimu omamine? Lõpetuseks, millisesse suhtesse seadusega astub selle avaldaja? Jaan Kross on ühes intervjuus lausunud: „Lubamatu oleks lugejale peale suruda mis tahes seoseid, kuid sisuliselt püüdsin tõmmata ajaloolisi paralleele, eesmärgiga rääkida lugejale mineviku konfliktidest, et aidata tal mõista olevikku.”
Näidendi toob lavale tuntud näitleja ja lavastaja Julia Aug, kes on publikule tuttav Vaba Lava ja R.A.A.A.M-I lavastuse “Minu Eesti vanaema” autori ja lavastajana ning Uue Teatri lavastuse “Venelased, nad on nii …” lavastajana. Alates 2022. aastast on Julia Aug ametis Narva Vaba Lava projektijuhina, kus ta on läbi viinud mitmeid huvitavaid kunstilisi aktsioone. Tema ülesastumised kutsuvad avalikkuses alati esile tunnetemöllu, arutelusid ja vaidlusi kriitikute seas. Detsembris omistati talle Postimehe “Aasta kultuuriinimese” tiitel.
“Keisri hullu” esietendus Vene teatris on reedel ja seda saab nautida ka eestikeelse sünkroontõlkega.
