„Praeguse seisuga pole 2033. aastaks D-klassi eesmärgi täitmise täpset maksumust välja arvutatud. Selge on see, et see on siiski odavam kui lõputult suuri energiaarveid tasuda,“ sõnas akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski. Euroopa Parlamendis kiideti heaks direktiiv, milles muuhulgas nõutakse, et vanemad eluhooned peavad olema vähemalt E-energiatõhususega 2030. aastaks ja D-energiatõhususega 2033. aastaks.

Kurnitski sõnul põhinevad kõik direktiivi nõuded kulutõhususel, st ette nähakse ainult „mõistlikku renoveerimist“. Suure tõenäosusega saab 2033. aastaks D-klassi nõuet käsitleda kui kogu hoonefondi keskmist. „See tähendab, et teeme endiselt KredEx-i toetusega täisrenoveerimist B klassi tasemele nii palju, et kogu hoonefondi keskmine annab D-klassi välja. Selle jaoks tuleks hinnanguliselt 300-400 korterelamut aastas renoveerida. Selleks on praegune 80 miljonit aastas liiga vähe, peaks olema poole suurem,“ hindas ta.

Eesti hoonefond vananeb ja vajab järjekindlat renoveerimist isegi ilma Euroopa kliimaneutraalsuse kokkuleppeta. See tähendab, et igal juhul on ees suuremahuline rekonstrueerimine, et hoida oma elukeskkonda ning hooned kvaliteetsete ja elamisväärsetena.

Selleni jõudmiseks kinnitas Eesti 2020. aastal uue energiatõhususele suunatud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia. Seal on välja arvutatud, et kui kõik nõrga energiatõhususega hooned (st enne 2000. aastat ehitatud) viia energiatõhususe C-klassi 2050. aastaks, siis see kõik kokku maksaks 22 miljardit eurot. Selle raames panustab EASi ja KredExi ühendasutus sellel aastal 80 miljonit eurot korterelamute täisrenoveerimiseks. Taotlusvoor algab 10. aprillil.

Kurnitski märkis, et D-klassi puhul räägime me vahe-eesmärgist, st selle maksumus on ka oluliselt väiksem. Ta tõi näite, et korterelamute osas on meil renoveerimata majad tavaliselt E- või F-klassis ja neid on 14 000. KredEx-i toetustega neid renoveeritakse nüüd B- ja C- klassi. C-klass on KredEx-i miinimumnõue, aga koos päikesepaneelidega, mida enamik ühistuid paigaldab, jõutakse B-klassi. 

Renoveerimise keskmine maksumus praeguste hindadega tuleb B-klassi puhul 450 eur/m2. „Vanu korterelamuid ei ole tehniliselt mõistlik renoveerida D-klassi. Kulutõhusam on kohe täisrenoveerimine. Väikeelamute puhul võib paljudel juhtudel olla D-klass mõistlik, ei pea väga põhjalikke töid ette võtma ja kuidagi kannatab veel energiaarved välja,“ nentis Kurnitski.

Võimalust tuleb ära kasutada

Eesti omanike liidu juhatuse esimehe Andry Krassi sõnul ilmselt eeldatakse, et osa sellest rahast tuleb kindlasti elaniku enda taskust. „Euroopa Liit on omalt poolt siin lubanud, et tulevad meetmed ja toetused. Eks ajapikku selgub, kellele ja mis tingimustel neid antakse ja seda näitavadki edaspidised rakendusaktid,“ ütles ta.

See-eest korteriühistute liit leiab, et renoveerimise nõuded on neile antud võimalus, sest riik ikkagi toetab juba tänavu renoveerimist 80 miljoni euroga. Tallinnas tähendaks see omakorda, et on veel palju teha. Statistikaameti andmetel on Tallinnas ehitusaastaga kuni 2000 kokku 5854 korterelamut. Kui palju nendest on energiamärgise klassiga E või parem, seda täpselt teada ei ole. Ligi 6000 kortermajast on vaid kümnendik renoveeritud. Küll on teada, et 14 000 kogu Eestis renoveerimist vajavast korterelamust on korda tehtud vaid 1400.

„Tegelikult on olnud korterelamute renoveerimise toetus väga kaua aega päevakorral. On ka neid, kes on toetusi väga aktiivselt kasutanud. Ka nüüd korteriühistud ootavad aprilli, millal uus renoveerimise määrus käima läheb ning tänavuseks aastaks nähakse selleks 80 miljonit eurot,“ rääkis korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi, „Kui vaadata tagasi, siis on ka eramaju toetatud läbi Kredexi renoveerimistööde. Needki on osutunud väga populaarseteks.“

Samm edasi on samm tagasi

EAS-i ja Kredexi ühendasutuse turundusjuht Joonas Kerge tõi esile, et hinnanguliselt 80% praegustest hoonetest nii Eestis kui ka Euroopas on endiselt kasutuses 30 aasta pärast. Samas arvestatakse ehitise elukaare teooria kohaselt hoone keskmiseks elueaks 50-70 aastat.

Kerge sõnul seisneb väljakutse selles, kuidas kiirendada hoonete rekonstrueerimist. Selle väljakutse lahendamine nõuab uue lähenemise võtmist, pikaajalist stabiilset rahastust riigi poolt ning mõistagi inimeste järjekindlat huvi ja aktiivsust oma kodud korda teha. Paljud enne 1990. aastaid ehitatud korterelamud valmisid tüüpprojektide alusel tollastes tehastes. Näiteks Tallinna elamuehituskombinaadis toodeti raudbetoonpaneelidest Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe korterelamuid.

Kõik suuremad elamurajoonid on Eestis valminud tüüpprojektide põhjal ja sarnaseid vanu tehase abil tüüpprojekti järgi ehitatud hooneid on ka mujal Euroopas palju. „Mis tähendab, et samm edasi on samm tagasi. Vajame rekonstrueerimise mahtude kasvatamiseks tehaselist võimekust ja tüüplahenduste väljatöötamist vanadele tüüpprojektidele.“

Tehaseline tootmine

Tehaseline tootmine tähendab automatiseerimist ja võimekuse kasvu, mis aitab ohjeldada suurenevat nõudlust rekonstrueerimise turul. Selleks on juba paar aastat tagasi algatatud tehaselise rekonstrueerimise pilootprojekt, mille raames rekonstrueeritakse 19 maja üle Eesti tehases valmistatud seinaelementide abil. Elementidesse on juba paigaldatud uued soojapidavad aknad, soojustus, ventilatsioonitorud jm vajalik. 

Tehases tootmine tähendab stabiilset keskkonda ehk saab tagada kõrgema kvaliteedi kui tavapärase rekonstrueerimise puhul. Kui elemendid on tehases valmis, paigaldatakse need olemasolevale fassaadile. „Korterelamu elanikele tähendab see eelkõige seda, et väheneb aeg mil maja kallal töötatakse ja sellega muidu kaasnevad võimalikud ebamugavused. Omakorda võiks see tähendada, et saamegi aasta jooksul rekonstrueerida senisest rohkem hooneid,“ selgitas Kredexi esindaja.

Kokku on järgnevateks aastateks korterelamute rekonstrueerimiseks ette nähtud üle 300 miljoni euro, mis tagab erinevalt Kurnitskist hinnangust Kredexi meelest stabiilse rahastuse ning annab korteriühistutele kindluse ettevalmistuste ja tööde ettevõtmiseks.

Kümne aastaga G-D-ni

Euroopa Parlament võttis teisipäeval vastu oma seisukoha hoonete energiatõhususe direktiivi muutmise suhtes, mille alusel hakkavad parlamendi esindajad veel liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukoguga läbi rääkima.

Eluhoonete energiatõhususe klass peaks parlamendi hinnangul olema 2030. aastaks vähemalt E ja 2033. aastaks vähemalt D. Klasside skaala on A kuni G, millest viimasesse kuulub 15% liikmesriigi halvima energiatõhususega hoonetest. Mitteeluhooned ja üldkasutatavad hooned peavad jõudma samale tasemele vastavalt 2027. ja 2030. aastaks.

Eesti on toetanud korterelamute renoveerimist alates 2009. aastast. Selle aja jooksul on rahastust saanud ligi 1400 korteriühistut. Aastatel 2022-2027 suunab riik elamute energiatõhususe suurendamisse ja eluasemekvaliteedi parandamisesse vähemalt 366 miljoni eurot, mis pärineb Euroopa Liidu struktuurifondidest. Renoveerimistegevuse rahastamise kõrval on fookuses ka uute lahenduste turule toomine.

MKM: Eesti ei nõustu energiatõhususe kavaga

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ehituse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul ei nõustu Eesti kõigi Euroopa Parlamendi ettepanekutega ehitussektori kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

“Eesti ei saa nõustuda kõigi Euroopa Parlamendi ettepanekutega ning soovime hoida möödunud aastal kokku lepitud joont, mis annab riikidele rohkem paindlikkust ja arvestab riiklikke eripärasid. Eile [teisip. – toim.] kinnitatud parlamendi lähenemine, millega kolmepoolsetesse kõnelustusse liigutakse, on oluliselt ambitsioonikamad kui liikmesriikide vahel ja Nõukogu poolt kinnitatud lähenemine,” ütles Jaanisoo BNS-ile.

Ta osutas, et Euroopa Parlamendi plaani elluviimisel on mitmeid väljakutseid. “Üks oluline küsimus on kindlasti rahastus. Direktiivi eelnõu jõustumisel peab riik otsustama, milliste vahenditega saavutada kõigi hoonete praegusest kolm kuni viis korda suurem iga-aastane rekonstrueerimismaht,” selgitas Jaanisoo.

Teise suurema väljakutsena tõi ta välja küsimuse, kuidas ehitusturg suurenevate renoveerimismahtudega kohaneda jõuab. “Renoveerimistempo kasv peab olema ühtlaselt jagunev ja järjepidev, et ehitusturg ja omanikud jõuaksid renoveerimise mahu kasvuga kohaneda. See on vajalik, et vältida väga suurt hinnatõusu ja tagada, et renoveerimistöid teevad hea võimekusega ettevõtjad,” toonitas asekantsler.

Ministeeriumi hinnangul tähendaks eluhoonete D-klassi energiatõhususe saavutamine aastaks 2033 Eesti puhul hinnanguliselt üle 2 miljardi euro suurust riigi tuge koduomanikele, millele peaks lisanduma veel omanike omafinantseering.