"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
rattahooaeg algab Linna koostööpartner Bikeep oleks valmis terve linna rattaparklatega katma (2)
17. märts 2023
Linna tellitud Bikeepi rattaparkla Balti jaama Selveri juures. Foto: Taavi Tamula

Kevad on saabumas ning lumi ja jää taandumas. Paljude jaoks tähendab see, et on aeg jalgrattal rehvid täis pumbata, pidurid üle kontrollida ning hakata tööle või kooli tervislikult väntama. Tallinn on teinud palju selleks, et rattateede võrgustik tagaks mõnusa kulgemise kuhu iganes. Veidi keerulisemaks võib aga kujuneda parkimiskoha leidmine. Korralikke rattaparklaid leiab pigem sihtpunktides kui lähtekohtades.

Bikeepi asutaja ja tegevjuht Kristjan Lind märkis, et Bikeep on tegelikult Tallinnas tegutsenud juba 2013. aastast, mil esimene rattaparkla avati Ülemiste keskuses. „Esimesed pikad aastad võtsid lihtsalt aega, kuna me rahastasime kogu arendust omaenda müügist,“ rääkis ta. „Pikalt müüsime ka tavaparklaid. Iseenesest see ajalugu on meil päris pikk siin taga.“

Kokku on Lindi sõnul Bikeepil Eestis 141 parklat, millest 123 asuvad Tallinnas. „Tallinn on selles suhtes heaks näiteks, et jalgratturitele on üsna suur võrgustik üles ehitatud,“ lausus ta. „Nendest 123-st rattaparklast on umbes 10 linna rahastatud, ülejäänud on kõik erasektori rahastatud. See on üks ägedamaid ärimudeli innovatsioone, mida Bikeep tegemas on – üldkasutatavat linna taristut ehitavad ülesse eraettevõtted.“

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti (KEKO) ehituse ja järelevalve osakonna rattataristu peaspetsialist Taavi Piller kinnitas samuti, et linna poolt on tellitud 10 rattaparklat, kokku 110 parkimiskohaga. „KEKO tellitud 110 rattahoidikut paikneb kümnes asukohas Tallinnas – Stroomirand, Balti jaama Selver, Coca Cola Plaza, Estonia Solaris, Lennusadam, Niguliste ja Harju rist, Nõmme raudteejaam, Vabaduse väljak, Vabaduse väljak 7 ja Keskraamatukogu,“ loetles ta.

Teenuse osutamine algas Pilleri sõnul 2021 november ja lõpeb 2024 novembris. 2018 juuli kuni 2021 november osutas teenust niisamuti Bikeep 9 asukohas. Kõiki Bikeep rattahoidikuid Tallinnas näeb veebis https://andmed.tallinn.ee/et/mobility või Bikeepi rakenduses. Teistes kaardil nähtavates asukohtadesse on Bikeep rattahoidikud paigaldanud koostöös eraettevõtjatega.

Ettevõtete huvi on suur

Lindi hinnangul on märkimisväärne, et tegu ei ole mingi ühe suure ettevõttega, vaid kogu võrgustik koosneb erinevatest väikestest lülidest. „Kaubanduskeskused panevad rattaparklad enda ette, büroohooned enda ette ja lõpuks jalgratturi jaoks on see üks terviklik võrgustik,“ selgitas ta.

Erasektori üheks eesmärgiks on Lindi kinnitusel pakkuda turvalist ratta parkimise võimalust ennekõike enda töötajatele aga ka külastajatele. „Ülemiste linnak on siin heaks näiteks, kuna seal tehakse mõlemat,“ lausus ta. „Ja mis seal salata, eks viimastel aastatel on rattahooajal juba tekkinudki seal probleem, et parklates saavad kohad otsa. On ka ettevõtteid, mis pakuvad parkimisvõimalust ainult enda töötajatele, kuid neid on pigem vähe.“

Privaatne rattaparkla ei paista Lindi sõnul üldkasutatavas rakenduses välja – see tähendab, et füüsiliselt on parkla olemas, aga mobiilirakenduses seda näha ei ole ja kõrvalised isikud seda seetõttu kasutada ei saa. „Neid on meil Tallinnas ainult paar tükki,“ märkis ta. „Tehnoloogia seda võimaldab – telefoninumbri põhiselt saavad parklat siis kasutada ainult need inimesed või töötajad, kes on kindlas nimekirjas.“

Linna poolt rahastatud parklad on Lindi sõnul tellitud peamiselt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt. „Tallinna linna poolt rajatud parklad on kõik Kesklinnas ja vanalinnas,“ nentis ta. „Linnale on tehtud ka paar ettepanekut, kuidas neid parklaid juurde ehitada. Eks siin on kaks võimalust, üks oleks linna poolne rahastus, aga oleme teinud ka ettepanekuid selles osas, kuidas eraettevõtlus selle kinni maksaks. Tänase seisuga on meile vastatud, et teema on huvitav, aga konkreetseid samme pole veel astutud.“

Piller kinnitas, et rattaparklate erinevaid lahendusi on kindlasti plaan juurde hankida. „KEKO tellitud elektroonilise lukustussüsteemiga jalgrattaparklate asukohtade valikul on eelistatud, et need paikneksid võimalike sihtkohtade läheduses,“ märkis ta. „Rattastrateegias on eesmärk seatud aastaks 2027, mil parkimiskohtade arv sihtkohtade ja lähtekohtade juures peaks olema tagatud strateegias kindlaks määratud parkimisnormist lähtudes.“

Samas nentis Piller, et mõtteviisi muutus, mille kohaselt Tallinn soovib olla rattasõbralik linn, on olnud aeglasem kui Tallinna rattastrateegias seatud eesmärgid. „Seda võib pidada ka peamiseks puudujäägiks strateegia täitmisel,“ märkis ta.

Lisaks kaalutakse Pilleri sõnul ühtse juhendi loomist, mis hõlbustaks rattaparklate rajamist korterelamute, suure käibega sihtkohtade jms juurde. „2023 aastal on plaan viia läbi pilootprojekt avalike rattamajadega seoses, kuid konkreetset esitlevat projekti veel pole,“ lausus ta. „KEKO koostöös linnaosa valitsustega hangib igal aastal uusi rattahoidikuid vastavalt nende soovidele olemasolevate rattahoidikute uuendamiseks ja uute parkimiskohtade rajamiseks. Korterelamute juurde jalgrattaparkimise rajamiseks on alates 2022. aastast korteriühistutele rattamajatoetus.“

Bikeep võiks kogu Tallinna parklatega katta

Lind kinnitas, et Bikeepil oleks potentsiaalne võimekus kogu Tallinn rattaparklatega ära katta. „95 protsenti meie toodangust läheb praegu Eestist välja,“ märkis ta. „Selles kontekstis tasub esile tõsta meie kõige edukamalt kaetud linn – Christchurch Uus-Meremaal, kus tehti mõju-uuring 10 jaamalise võrgustiku kohta, kus kokku on ca 100 parkimiskohta. Selgus on 30 aasta jooksul on see kasu 20 miljonit eurot, mis eelkõige tuli sellest, et motiveerib inimesi jalgrattaliiklusele üle minema, mis omakorda tähendab, et infrastruktuuri kulud vähenevad, sest autosid on vähem. Ja kui inimesed nii pikal perioodil jalgratast kasutavad, siis nende tervishoiukulutused samuti vähenevad.“

Üksiku 10 kohalise rattaparkla rajamine maksab Lindi sõnul ca 9 000 eurot. „Aga linna mastaabis me räägime ikkagi suurematest projektidest ja infrastruktuuriprojektides hakkab maht tohutult mõju avaldama,“ selgitas ta. „Küsimus on kui suurest võrgustikust me räägime ja millised on need tugiteenused, mida me osutama peame. Aga Tallinna linnale on tehtud ka, nagu ma enne mainisin, ettepanek, kuidas me seda teeksime nullkuluga linna eelarvest. Selleks suveks oleme välja pakkunud veel 15 uut asukohta.“

Lind nentis samas, et uued asukohad jäävad paljuski siiski ka sel hooajal Kesklinna piiresse. „Aga on ka Kesklinnaväliseid asukohti,“ märkis ta. „Me võtsime ka rannad ette, sest meie endi poole pöördutakse suviti tihti selle murega, et inimesed tahavad jalgrattaga randa sõita, aga parkimisvõimalusi on vähe.“

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

halloo!
17. märts 2023 12:37
Loodust ja parklaid on vaja kaitsta. Aga kelle või mille eest? Inimeste eest muidugi. Mul siin looduskaitse ala. Kuulutasin välja. Kelle eest kaitsen? Sinu eest muidugi! Kui oma haisva rümba kohale vead siis annan vikatit tunda. On selline juhuslikult käepärast. 24/7
Tõdemus
17. märts 2023 10:02
Sellel, et ma ei ole veel rattakasutaja ning hetkeseisuga tundub, et selleks kunagi ei saagi, on vaid üks põhjus: paneelmajas kus ma elan nagu ka selle vahetus naabruses ei ole mugavat kohta ratta hoiustamiseks. Sarnaselt autole seda ju kuhugi sõidutee äärde ei jäta ja tänavaporist- või tolmust ratast kitsukeses liftis oma elutuppa ka tirida ei taha. Nii, et alustagem parklate asemel ehk hoopis rattahoidlatest või mis veelgi parem, teeme mõlemat siis juba korraga!