Saksamaa edelaringhäälingu kultuurikanal SWR2 Wissen tõdes pärast jalutuskäiku Lääne-Virumaa metsas ning vestlust keskkonnaminister Madis Kallasega, et kiirelt kaduvad Eesti metsad põlevad puiduküttele ümberhäälestatavate soojuselektrijaamade ahjudes – ja see tendents süveneb.

SWR2 tõdeb, et ikka veel poolenisti metsaga kaetud Eestis toimub hoogne lageraie. Seejuures rändab suur osa Eesti puidust euroliidu kivisöeelektrijaamadesse, mis siirduvad taastuvenergia tähe all ja suurte toetuste abil üksteise järel graanulküttele. Niisuguse tee ekslikkus saab aga üha ilmsemaks, sest raietöö käib metsade taastumisest kiiremini.  

Saates saab sõna MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Liina Steinberg, kelle sõnul on umbes 80 protsenti tema koduümbruse riigimetsast raiutud, ja seda viimase kümne aasta jooksul. Kohapeal on näha nii üsna värsket, umbes kolm aastat vana lageraiet, kui ka veidi vanemat lageraiet, mille peale osa on juba kasvamas kuuse monokultuur. Steinberg selgitab, et lageraie on Eestis väljakujunenud metsamajandamise viis, ja seda juba mõnda aega. Lageraie on tõhus, odav ja destruktiivne: sageli rebitakse turbapinnas üles, misjärel eraldub suures koguses CO2.  Imetajad, kahepaiksed, putukad ning lugematud taimed kaotavad oma elupaiku. Ja masinad, mis kaaluvad kuni 15 tonni, sõidavad metsaaluse pinnase tihedalt kinni.

SWR2 andmetel ulatub Eesti aastane raiemaht 10–12 miljoni puidutihumeetrini. Üle poole sellest moodustab eelkõige küttepuit, mis läheb nii pelletitööstusele kui ka maainimeste ahjudesse. Eestist on aegupidi saanud Euroopa suurim pelletieksportija.

Saate toimetaja Thomas Kruchem külastab Lõuna-Eestis uhiuut Osula pelletitehast, mille väravast voorivad järjest sisse palgilastis veokid. Tehase territooriumile on ladustatud tuhandeid palke. Nagu tehas ise, töötab ka kõrval asuva ettevõtte saeveski ööpäevaringselt. Graanul Investil on Baltikumis 13 tehast, mis toodavad aastas 2,3 miljonit tonni graanuleid. Graanul Investi juhatuse liikme Mihkel Jugaste sõnul on peamisteks klientideks Taani, Hollandi ja Ühendkuningriigi elektrijaamad.

Jugaste kinnitusel näitas ülemaailmne pelletiturg kiiret kasvu juba Ukraina sõja eel, kuid sõda vallandas Euroopas täiendava kasvupuhangu.

SWR2 kinnitusel valmistab Graanul Invest 55 protsenti pelletitest saeveski jäätmeist ja 45 protsenti kehvema kvaliteediga palkidest. Jugaste sõnul on kaitsealadelt pärinev puit selgelt tabu, ja seda sõltumata kategooriast. Seejuures lähtub ettevõte puidu ostmisel kolmest printsiibist.

“Esiteks kasutame seda pelletite valmistamiseks eranditult sellist puitu, mis saeveskitele ning paberi- ja vineeritööstusele ei sobi,” selgitab Jugaste. “Teiseks ei maksa me kindlasti kõrgemat hinda kui nimetatud tööstusharud. Ja kolmandaks pöörame väga suurt tähelepanu sellele, kust puit pärineb. Meie tehaste väravates kontrollitakse iga tüve päritolu. Kui on väikegi võimalus, et puit meie päritolukriteeriumidele ei vasta, keeldume me sellest kategooriliselt.”

Saates sõna saav keskkonnaminister Madis Kallas on toimetaja Thomas Kruchemi hinnangul küll üsna jõuetu kuju, kuid samas peetakse teda ausaks ja sõnaselgeks meheks. Kallas kritiseerib teravalt seadusandlust, mis võimaldab raiet nii rahvusparkides kui ka Natura-2000 kaitsealadel. 

“Meie keskkonnakaitseseadused on nõrgad, ja selle eest ei vastuta puidutööstus,” tõdeb Kallas. “Ei, vastutus lasub meie parlamendi 101 liikmel, kes on näiteks legaliseerinud pesitsusaegsed raied. Tööstus kasutab seda õiguslikku olukorda maksimaalse kasumi saavutamiseks ära.”

Kruchem selgitab taustaks, et Eesti metsad on süsiniku netoheitjateks olnud juba aastast 2018. Osalt seetõttu on keskkonnaminister kasutanud oma õigust vähendada riigimetsa raiemahtu üheks aastaks vähemalt 10 protsendi võrra. Eesti metsade ulatuslikku raadamist soodustab üha kasvav nõudlus küttepuidu järele Euroopas. Energiaettevõtted seadistavad kivisöel töötavaid elektrijaamu puidule ümber, kuna seda soodustavad eurotoetused. Juba enam kui pool euroliidu küttepuidust põletatakse elektrijaamades, kusjuures trend on tõusev.

Näiteks pärineb Inglismaal Yorkshire’is asuvas Draxi elektrijaamas põletatavast puidust 60 protsenti USA kaguosast, ülejäänu aga Baltikumist ja Kanadast. Kuna Drax toodab ainult elektrit, läheb kogu soojus korstnate kaudu kaotsi ning elektrijaama kasutegur ulatub vaid 38–39 protsendini. Teisisõnu: sajast põletatavast puust kuuskümmend kulub soojuse peale, mida pole kellelegi vaja. Elektrijaam katab selle tohutu hulga puiduga seitse protsenti Suurbritannia elektrivajadusest ja saab toetustena 3,5 miljonit eurot päevas.

“Taastuvenergiadirektiiv avaldab meie metsadele väga kiiresti ja väga otsest mõju,” kommenteerib Sterinberg. “Seal, kus polnud varem majanduslikult tasuv raiuda, muutus see järsku mõttekas. Ja raiutakse ka näiteks märgaladel, mis varem puutumatuna püsisid. Praegu on surve võimalikult palju noori puid maha võtta, sest neid saab pelletitena maha müüa.”

SWR2 tõdeb, et biomassibuumi tagajärjed ongi juba käes: kolmandik metsadest on monokultuurid, kus pooled puud on ühevanused. Ja eesmärk kasvatada kliimaresistentseid segametsi nihkub kaugusesse – täpselt nagu ka eesmärk, et metsades hakkaks CO2 neelduma. Otse vastupidi: aastatel 2015–2020 vähenes EL-i metsainfosüsteemi andmetel EL-i metsadesse salvestatud süsiniku hulk 4,3 protsenti, Kagu-Euroopas 13 protsenti ja Pürenee poolsaarel koguni 50 protsenti.

“Taanis ja Hollandis, kus kasutatakse palju graanuleid ning kus on elektrijaamad osaliselt ka graanulite peale üle viidud, on juba tärganud liikumine sellest loobumiseks,” märgib Steinberg siiski väikese lootuskiirega. “Nad on aru saanud, et puidu biomass ei ole keskkonnasõbralik. Kogu selle raha, mis praegu elektrijaamadele makstakse, ja kogu selle raha, mis siin elurikkuse kadumist mõjutab, võiks suunata ka tuule-, päikese- või laineenergiasse.”

Saadet saab kuulata lingi alt www.swr.de/swr2/wissen/wie-pellet-kraftwerke-den-klimawandel-anheizen-100.html.