Uuringufirma Norstat küsitlusest selgub, et kahe aastaga on tavasigarettide kasutajaid 9 protsendi võrra vähemaks jäänud.
Tubakatoodete teadlikkusele ja kasutamisharjumustele keskendunud uuring kinnitas varasemaid andmeid, et tavasigarettide tarbimine on languses ning alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete tarbimine kasvab. Norstat küsitles jaanuaris 18–65-aastaseid Eestis elavaid tubakatarbijaid ning vastustest selgus, et 18–29-aastaste seast suitsetas mullu tavasigarette 54 protsenti, samas kui 2021. aastal tehtud uuringus oli selles vanusegrupis suitsetajaid veel 74 protsenti. Sigarettide suitsetamise vähenemine on märgatav ka 30–39-aastaste seas, kuid vanuserühmas 40+ pole muutusi kuigi palju. Üldnumbrites on tavasigarettide tarbimine siiski langustrendis. Norstati uuringut kinnitab omakorda hiljutine rahandusministeeriumi teade, et maksu ja tolliametile deklareeriti eelmisel aastal tavalisi sigarette 4,7 protsendi võrra vähem.
Norstati uuringu tellinud Philip Morris Eesti välissuhete juhi Margit Pulga sõnul näitavad mitmed andmed, et inimesed pöörduvad üha enam alternatiivide poole.
„Jälgime erinevate tubaka- ja nikotiinitoodete trende Eesti turul väga tähelepanelikult ning Norstati läbi viidud uuringu põhjal on näha, et viimased kolm aastat on täisealised suitsetajad, kes täielikult suitsetamisest ei loobu, järjest rohkem liikumas suitsuvabade toodete peale,“ tõdes Pulk.
Pulga kinnitusel on ettevõte seadnud eesmärgiks juhtida tubakatööstus suitsvaba tuleviku poole. Järk-järgult on plaanis vähendada sigarettide müüki.
„Philip Morris on investeerinud 10,5 miljardit USA dollarit selleks, et teadusliku arendustööga tuua turule innovaatilised suitsuvabad tooted neile täiskasvanud suitsetajatele, kes muidu jätkaksid suitsetamist. Ideaalis peaksid kõik suitsetajad päeva pealt oma harjumusest loobuma, aga paljud ei tee seda, mistõttu on oluline pakkuda neile erinevaid suitsuvabasid alternatiive, mis on tervisele vähem kahjulikud. Need tooted ei ole kindlasti riskivabad, kuid need on parem valik, kui sigarettide tarbimise jätkamine,“ lisas Pulk.
Uuringud näitavad paraku, et tarbijate teadmised erinevate tootegategooriate osas on valdavalt nõrgad. Norstati uuringu tulemustest selgus, et e-sigarettide ja tupsu tarvitajatest vaid veidi üle poole – vastavalt 54 ja 55 protsenti – omavad tarvitatava toote kohta enda sõnul piisavaid teadmisi. Kuumutatavate tubakatoodete tarbijate hulgas on sama näitaja 67 protsenti. Aasta-aastalt on veidi kasvanud teadmiste tase tupsu ja kuumutatavate tubakatoodete osas, kuid e-sigarettide osas muutusi ei ole.
„Peame oluliseks, et täiskasvanul, kes ei loobu suitsetamisest ja otsustab sigaretid asendada mõne muu vähem kahjulikuma alternatiiviga, oleks võimalik leida piisavalt informatsiooni mittepõlevate tubaka- ja nikotiinitoodete kohta,“ kommenteeris Pulk.
Norstati uuringus küsiti muuhulgas ka seda, millistest allikatest informatsiooni uudsete tubakatoodete kohta saadakse. Vastustest selgus, et peamisteks infoallikateks on täiskasvanud tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitajatele tutvusringkond ja sotsiaalmeedia, mis tähendab, et alternatiivsete valikute kohta saab tarbija infot enamasti vaid siis, kui ise seda otsima hakkab. Arstilt või nõustajalt sai informatsiooni vaid 1 protsent uuringule vastanutest.
Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise teemal avaldas põhjaliku uuringu tulemused hiljuti ka Balti Uuringute Instituut. Sellestki selgus, et teave uudsete tubakatoodete kohta levib valdavalt suust suhu. Margit Pulk avaldab muret selle üle, et info kättesaadavus tubaka- ja nikotiinitoodete kohta on piiratud.
“Kuna ametlikest kanalitest, mida inimesed usaldaksid saavad tarbijad teada peamiselt seda, et kõik tubaka- ja nikotiinitooted on ühtmoodi halvad, siis on loomulik, et infot minnakse otsima tutvusringkondadesse ja sotsiaalmeediasse. Nendes kanalites ei pruugi aga alati faktipõhine teave liikuda, mistõttu on oht, et tarbija teeb otsuseid valedel alustel,“ ütles Pulk.
Uuringu eesmärk oli välja selgitada tubakatoodete tarbijate kasutusharjumused ja teadlikkus uudsetest tubakatoodetest. Uuring toimus veebiküsitluse meetodil Norstati veebipaneeli abil eelmise aasta 28. detsembrist kuni selle aasta 14. jaanuarini. Uuringu sihtrühma moodustasid 18–65-aastased Eesti elanikud. Kokku vastas uuringule 1231 isikut, kellest 1001 on tubakatoodete tarbijad.
