Turvafirma G4S kinnitusel ei himusta vargad ainult sõidukeid, vaid ka neisse jäetud esemeid ja auto küljest saadavaid varuosi.

“Tehnikateadlik varas oskab iga distantsvõtmega sõiduki võtme signaali pikendada, et auto kergema vaevaga varastada,” kirjutab G4S enda teates. “Ehmatav näide pärineb 2016. aastast, kui Leedu kriminaalid varastasid Tartumaal ühe eramaja juurest Toyota Land Cruiseri. Turvakaamera salvestusest on näha, kuidas üks meestest seisab ärandamiseks vajaliku seadmega kellegi koduukse ees, teine avab samal ajal maja ette pargitud maasturi uksed ja käivitab sõiduki. Autovargad saadi küll kätte, kuid eriti hirmutavaks muutis kogu loo teadmine, et nad olid relvastatud”

“Antud olukorras on kõige häirivam aspekt, et keegi käib minu koduhoovis relvastatuna ringi,” nentis ka G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala. “Sõiduki hüvitab kaskokindlustus, kuid relvastatud autovargaga vastamisi minnes võib ohtu seada oma elu.”

Vargad ei himusta turvafirma kinnitusel ainult sõidukeid. Varastatakse nii tehnikat, autosse vedelema jäetud esemeid, kütust kui ka auto küljes olevaid varuosi.

Näiteid pole vaja kaugest minevikust otsida: 6. veebruaril varastati Tallinnas Kristiines Elektri tänaval sõiduautost mobiiltelefonide laadimisjuhtmed, päikeseprillid, korterivõtmed ja pagasiruumist tehnikat. Kahju oli ligi 850 eurot. Nädal varem sai politsei teate, et Türi vallas varastati ekskavaatorist diislikütust. Kahju oli üle 230 euro. Statistika järgi oli selliseid kuritegusid eelmisel aastal 386, aasta varem veelgi rohkem. 

Eelmisel aastal oli sõidukitest tehtud vargusi 386, millest 136 ehk 35 protsenti olid varuosade vargused. Enim varastati katalüsaatoreid, autoraadioid, velgesid-rehve, tulesid ja nende osasid ning peegleid. Loosi läksid ka GPS-süsteemid ja nende lisaseadmed, akud, autoarvutid-ekraanid, pardakaamerad, istmed, keskkonsoolid, kliimaradiaatorid, vilkurid-liikurpaneelid, jahutusventilaatorid, valgustid ja süütelukud.

Tehnoloogia areneb kiiresti ja nüüdseks on saadaval juba kaamerad, mis suudavad pilti analüüsida. Tänu sellele saab näiteks teada, kas pildil nähtav liikumine on soovitud või soovimatu. Pärjala tõi näiteks ühe G4S-i ärikliendi, kelle hoovis oli selline lahendus kasutusel.

“Meieni jõudis häire ja operaator avastas, et mingid kodanikud kliendi hoovis tõesti liiguvad ja kohale saadeti ekipaažid. Varas üritas kätte saada ühe auto all olevat katalüsaatorit, mis on päris kallis asi,” rääkis Pärjala ja lisas, et varas saadi kätta sõna otseses mõttes auto.

Pärjala sõnul pole sellised lahendused veel tavatarbijale taskukohase hinnaga ning üldjuhul eraklient neid ei paigalda. Sellist süsteemi kasutatakse pigem suuremates ettevõtetes ja territooriumitel, kus riskid on suuremad ja vara rohkem. 

Erakliendi jaoks on parim variant koduvalvesüsteem. Pätt võib kaamerat nähes varguse mõttest üldse loobuda – miks varastada kaameraga hoovist, kui saab varastada valvesüsteemita hoovist? 

Politsei soovitab mitte hoida sõidukites kotte, võtmeid, prille ja ehitustööriistu. Võtmevaba süsteemiga sõidukite võtmeid ei tasu hoida maja välisukse ega akende läheduses. Võimalusel tuleks need panna metallist karpi või spetsiaalsesse turvavutlarisse, mis takistab ühendust sõidukiga. Kindlasti ei tohi sõidukites hoida dokumente ega väravapulti.