Poliitikavaatlejates on tekitanud hämmastust, et ametisse astuva valitsuse esindajad hakkasid kohe pärast koalitsioonikõneluste algust rääkima miljardilisest eelarvekärpest. Samas enne valimisi elevanti oma toas millegipärast ei märgatud ja vajadusest eelarvetasakaalu järele juttu ei tehtud.
Majandusteadlane Heido Vitsur ütles selle peale intervjuus ERR-ile, et “meil on mõned asjad mõtlemises sassi läinud”.
Jõukohane eelarve ja reservide olemasolu on Vitsuri sõnul majanduse üks põhialuseid, kuid see on vaid põhimõte. “Mitte kunagi ei ole see eesmärk,” ütles Vitsur. “Eesmärk on majanduse toimimine ja sotsiaalmajandusliku sidususe alles hoidmine.”
Vitsur lisas, et nädalaga niimoodi eelarve paika panemine on riskantne ja lubamatu tegevus, sest kärbe eeldaks põhjalikku analüüsi. Samas on osa Euroopa rahasüsteemi liikmeid kaelani võlgades. Eesti majandust laiemalt, aga ka igaühte meist mõjutab üldse kõik, mis eurotsoonis toimub.
Kõrge võlakoormusega Kreekas või Itaalias tuleks rahvas kaigastega tänavale, kui seal räägitaks vajadusest hakata kasinust harrastama, sest üldises majanduskriisis ollakse niigi hädas. Nii et mida annaks meile kasinuspoliitika harrastamine?