Tänu hävinud rõdude kohta rajatud teisele korrusele saab Nigulistes nüüd vaadata ka kirikukelli ja seni pilgu eest varjatud olnud puuskulptuure.
Vahepeal remondis olnud Niguliste kirikus asuv muuseum ja kontserdisaal on taas avatud. Seekord on suurimaks üllatuseks muuseumi torni ehitatud lift. Läbi kolme korruse kulgev lift viib taevakorrusele, kust avaneb vaade igasse ilmakaarde – Tallinna linnale ja lahele.
Põnevam väljapanek
“Mulle väga meeldis!” ütles liftiga torni sõitnud tallinlane Maia. “Vaade oli tõesti ootamatu, iga päev sellist ei näe. Kuuekümnendatel, kui sõjas kannatada saanud torni taastama hakati, oli see mu lapsepõlve mängumaa ja ma jooksin selle neljakandilise torni otsas. Kui praegu sellele tagasi mõtlen, tulevad hirmujudinad peale.”
Niguliste muuseumi direktori Tarmo Saareti sõnul ongi kõige suurem uuendus see, et kirikutorn on nüüd täies mahus külastajatele avatud. “Siitsamast kirikusaalist saab minna lifti peale, mis tõstab inimesed üle iidsete müüride ja võlvi ning viib nad torni, kus siis avaneb panoraamvaade,” lausus ta.
Uuendustöö tõi muutusi ka muuseumi püsiväljapanekusse. Saaret kinnitas, et vanad, väärikad ja juba tuntud kunstiteosed on kõik kenasti alles, kuid neile lisandub palju muud põnevat. “Püsiväljapaneku nii-öelda tuumikuks on endiselt uhked suured Põhja- ja Madalmaade altariretaablid ja “Surmatants”,” lausus ta. “Samas avatakse külastajatele ka vanad trepikäigud, mida mööda ülespoole tõustes saab vaadata keskaegse torni arhitektuuri ja kirikukelladele pühendatud väljapanekut.”
Ka puuetega inimestel mugavam
Sõjas hävinud rõdude paigas avati nüüd näitusepaigana ka kiriku teine korrus. Väikese kabeli teisel korrusel asub uus galerii, kus väljas Eesti Kunstimuuseumi keskaegsete puuskulptuuride ja retaablite kogu. Niguliste näituste kuraator Merike Kurisoo tõstis esile taiesed, mis seni olid pilgu eest varjatuna hoidlates või väljas vaid lühiajaliselt, nüüd aga on kõigile näha. “Näiteks väiksemad puuskulptuurid, väiksemad altarikaunistused, keskaegse pärandi sellised väiksemad fragmentaarsed osad,” loetles ta.
Väikese kabeli arhitektuurilahendus valmis KOKO arhitektide Liis Lindvere ja Silvia Ränna koostöös.
Niguliste kirikutorni renoveerimine ja liftiehitus, väikese kabeli lisakorrus, hoone välimuse värskendamine ja uute tehnosüsteemide paigaldamine sai Eesti Kunstimuuseumi peadirektori Sirje Helme sõnul alguse abstraktsest mõttest sõita liftiga üles torni ja vaadata alla linnale. “Sellest mõttest kasvas välja mahukas remont, sest torni seisukord oli keerukam, kui keegi arvata oskas,” märkis Helme. “Nagu ikka ajalooliste hoonete puhul, tuli renoveerimise käigus ette palju olukordi, mis nõudsid kiiret reageerimist ja nutikaid lahendusi. Ehitusprotsess oli heade ja halbade üllatuste jada. Tulemus on aga suurepärane: oleme saanud korda tehtud ja hästi töötava hoone, mis on nüüdisaegne ja turvaline kodu Eesti kõige hinnalisemale keskaegse kunsti kogule.”
Remont parandas ka Niguliste muuseumi ligipääsetavust erivajadustega inimestele. Lisaks klaasliftile, mis viib torni kõigile korrustele, on paigaldatud juhtteed vaegnägijatele ja loodud taktiilne majaplaan, mis aitab külastajatel ruumis hõlpsamalt orienteeruda. “Nii suuri kui ka väikseid muuseumisõpru ootab Niguliste kiriku suuremõõtmeline kombatav mudel, mille abil saab hoonet paremini tundma õppida,” selgitas Saaret. “Samuti on külastajatel võimalus kuulata Niguliste muuseumi tähtteose, Lübecki meistri Bernt Notke “Surmatantsu” juures selle kirjeldustõlget eesti keeles ning maali tekstilindil toodud dialoogi Surma ja tegelaste vahel viies keeles. Nende uuendustega soovime pakkuda elamusi kõigile muuseumisõpradele.”
Niguliste muuseumi uuendamist rahastas Eesti Kunstimuuseum. Lifti ja taevakorruse kujunduse autorid on KOKO arhitektid, ehitas OÜ Tarrest LT. Uuenenud püsiekspositsiooni panid kokku Merike Kurisoo, Kerttu Palginõmm, Villu Plink ja Tarmo Saaret.
