“Tasuta ühistransport on end õigustanud,” lausus linnapea Mihhail Kõlvart. “Seda oleks tegelikult vaja üle Eesti – nii annaksime head eeskuju ka teistele riikidele.” Mullu tegid ühistranspordiga sõitjad Tallinnas üle saja miljoni sõidu ehk üle 30% rohkem. 

Riik on otsustanud kaotada tasuta ühistranspordi. Tallinn, kus ühistransport on olnud alates 2013. aastast kõigile linlastele tasuta, seda teed aga ei lähe. “Mina olen tasuta bussisõidu üle õnnelik,” rääkis pealinlane Aime. “See on Tallinnas ikka väga viis pluss. Praegu käin sutsti sugulase pool ära – ta on viletsamas seisus. Viin talle igasuguseid asju. Saan tulla kenasti ja tasuta kolme tunni pärast tagasi.”
“Hästi lihtne on tasuta asjadega ära harjuda, üldse ei vaidle vastu,” lisas Mari.
Üha enam linlasi on  hakanud eelistama ühistransporti autole. Oma osa on seal kindlasti mängida ka just tasuta ühistranspordil.  Viimase aastaga on pealinnas ühistranspordi sõitude arv kasvanud 32%.  Aastal 2022 tegid ühistranspordiga reisijad Tallinnas üle saja miljoni sõidu.  Piletisüsteemi info kohaselt kasutab Tallinna ühistransporti ühe kuu jooksul keskmiselt 280 000 inimest.

Ega tasuline pilet reisijate arvu kasvata

“Ma olen natuke skeptiline tasulise ühistranspordi pooldajate väidete suhtes, mille järgi parandatakse piletihinnaga liinide täituvust,” lausus Tallinna linnatranspordi teenindusdirektor Hannes Falten. “Tallinnas on praegu väga selgelt kaardistatud, kus bussid sõidavad, ja minu meelest on leitud kõige efektiivsem lahendus. Sellest poliitilisest otsusest oleneb ka, kas me saame Tallinna rohelisemana näidata ja kas meil on rohkem sõiduautosid kesklinnas või ei ole. Praegu pole meie infrastruktuur vist selliseks mahuks valmis, et ühistransporti taas tasuliseks muuta.”
Käesoleval aastal on tasuta ühistranspordile linna eelarves ette  nähtud üle 120  miljoni euro. Tallinna ühistransport ei ole kunagi riigilt toetust saanud.
Kõlvart rõhutas, et jutt ei käi ainult tasuta ühistranspordi rohelisusest. “Kindlasti mängib tasuta ühistranspordi puhul suurt rolli ka sotsiaalne pool. Mootorikütuse hinnad on väga palju tõusnud olukorras, kus paljude inimeste majandusseis ei ole kõige parem,” lisas ta.
Linnapea tõi esile ka positiivsed numbrid. “Isegi kui me võrdleme viimaseid andmeid jaanuarist 2023 jaanuariga 2022, siis sõitude arv on kasvanud 33-34%. Peame arvestama ka sellega, et võrreldes 2021. aastaga kasvas 2022. aastal sõitude arv umbes neljandiku võrra. Eelmisel aastal oli üldine sõitude arv 96,3 miljonit ja me näeme, et see kasvab jätkuvalt.”
Kõlvart rääkis, et paljudele inimestele on ühissõidukite eelistamine ka teadlik valik. “Inimesed on võtnud rohelise ellusuhtumise omaks. Olen kindel, et isegi need, kellel majandusseis lubab omada autot, valivad teadlikult ühistranspordi, ja tasuta ühistransport loomulikult omakorda soodustab seda.”
Kõlvart rõhutas ka, et ühistransport vajab moodsamaid ja loodussõbralikumaid sõidukeid ja elanikele sobivamaid liine.  “Tegeleme sellega pidevalt. Tulekul on uued trammid, bussid ja elektribussid. See on prioriteet ka rohepealinna arvestades.”

Tulekul ka ööbussid

Kõlvart meenutas, et ka eelmisel aastal võis mõnede inimeste suust kuulda juttu, et energiakriisi raames ei ole mõistlik tasuta ühistranspordiga jätkata. “Minu vastus on, et on küll, ja seda näitavad ka numbrid. Loodame, et riik ei hakka meid karistama selle eest, et meil on tasuta ühistransport,” rääkis linnapea. “Toetust, mida me linna ühistranspordifirmale maksame, käibemaksuga maksustada poleks adekvaatne. Täidame tasuta ühistranspordiga vähemalt kahte eesmärki – sotsiaalset ja keskkonnasõbralikku. Ideaalis võiks meid selle eest toetada, aga ega seda ma ei ootagi. Ootame, et riik meie tasuta ühistransporti täiendavalt ei maksusta.”
Riigi otsus lõpetada tasuta ühistranspordiliinid ei ole Kõlvarti sõnul praeguses olukorras õige, kuna tasuta ühistransport ei ole ainult võimalus liikuda ühest punktist teise. “See on ka universaalne sotsiaaltoetus. Mina olen seda usku, et tasuta ühistransport on end õigustanud,” märkis ta. “Meil oleks tegelikult seda vaja üle Eesti. Arvan, et see oleks väga hea eeskuju ka teistele riikidele.”
Tallinn majandab 80 ühistranspordiliini, sh 72 bussi-, nelja trammi- ja nelja trolliliini. Liine teenindavad tööpäeva tiputundidel 441 bussi, 47 trammi ja 32 trolli. Praeguse seisuga on linna bussipargis kasutuses 545 bussi, millest 350 on gaasi- ja 44 hübriidbussid. Tramme on 65 ja trolle 44.
Tallinna 2023. aasta linnaeelarves on liiniveoks planeeritud esialgu 120,3 miljonit eurot, millele lisandub 300 000 eurot suveks kavandatud ööbusside pilootprojektile.