Põhja-Eesti Regionaalhaiglas suri Pärnus Tervise Paradiisis vette tõugatud 27-aastane mees. Korrakaitsjad on kommenteerinud nii palju, et tegemist polnud ilmselt pahatahtlikkusega, vaid ulakusega, mille traagilist tagajärge ei osatud ette näha.
Nagu kirjutas Pärnu Postimees, tõi veeõnnetus aga välja vana mure: Eestis puudub seadus, mis nõuaks veekeskustelt basseinide kõrvale kvalifitseeritud järelevaatajaid. Tõepoolest, kui ametlikes suuremates supelrandades on vetelpääste olemasolu kohustuslik, siis spaades ei pea see nii olema. Teisalt, nagu tolle õnnetuse puhul, on vesi hüppetorni all ligi nelja meetri sügavune ja inimesele, kes ei oska üldse ujuda või ujub halvasti, on see koht väga ohtlik. Pärnu spaas lähedal olnud instruktorit polnud keegi vetelpäästjaks õpetanud, ja kuni too kolleegi appi otsis, oli juba hilja. Ujulad ja veekeskused on kasumit teenivad ettevõtted, millel voli ise otsustada, kas ja kui palju nad vetelpäästjate väljaõppesse panustavad. Siia võiks lisada, et hämmastaval kombel ei võtnud riiklikud ametid olukorra parandamiseks midagi ette juba pärast 2015. a Viimsi veepargis juhtunud õnnetust, kus lilla veetoru atraktsioonil hukkus 42-aastane naine. Ta jäi vee alla ja uppus, sest instruktorid märkasid juhtunut liiga hilja. Veelgi enam, spaade varustamine vetelpäästjatega oli asjaomastes ringides kõneks juba 2000. a paiku. Seni pole aga seadust, mis nõuaks spaadelt vetelpäästekoolitusega töötajaid.
