Soolane merevesi teeb ajaga oma. Tekkivad augud vajavad ülevaatamist ja plaatimist. Tänavu veebruaris võttis alus Suur Tõll ette teekonna Lennusadamast Koplis asuvasse Balti laevaremonditehase kuivdokki. Töid tehti üksjagu.
Meremuuseumi direktor Urmas Dresen rääkis, et tehti ultrahelimõõdistused, kruntimine ja värvimine. „Mõnda kohta sai pandud ka paigad peale. Need olid ahtripoolses pardas ohtlikumad kohad, kus võis ette näha, et seal mingid lekked tekivad.“
Üks töö, mis kogu aeg edasi lükkus sai nüüd ankrupeliga tehtud. Korda tegemine oli ettevalmistus laevalaes tehtavateks suuremateks töödeks. „Ankrupeli tõsteti pealt ära ning seda tehti selleks, et kui saame lähiajal alustada tekiplangustuse panekut, siis ei ole vaja enam ankrupeli liigutada ning padi on sellele juba valmis tehtud. Need on kõik eeltööd selleks, et kunagi saaks Suur Tõll korraliku puitteki raudteki peale,“ lausus Dresen.
Suur Tõll on Eesti kõige väärikam ja vanim muuseumilaev ning üks kolmest 20. sajandi algul Läänemerel seilanud jäämurdjast. Alus ehitati keiserlikul Saksamaal 1914. aastal.
Jäämurdja Lennusadama kai äärde liigutamine dokki ja tagasi oli keeruline ja täpsust nõudev. Omal jõul alus ei liigu ja abiks oli mitu puksiiri. „Meil oli üks ujuvkai kohe Suure Tõllu vööris, mis tuli eemaldada. Nende eemaldamine aga ei ole lihtne protseduur, sest põhjaankrute kinnitused tuleb lahti lasta. Suur Tõll toodi kolme puksiiri abil tagasi ning seda oli ikka päris raske liigutada,“ tõdes Meremuuseumi direktor.
Omal ajal võimsamate jäämurdjate hulka kuulunud laev on sõitnud tsaari Venemaa, Soome, N Liidu ja Eesti lipu all ning kandnud ka erinevaid nimesid.
