Kaitsepolitsei esitas teisipäeva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektorile Elmar Vaherile.

Siseminister Lauri Läänemets allkirjastas käskkirja teenistusliku järelvalve algatamiseks, eesmärgiga hinnata viimase viie aasta jooksul Politsei- ja Piirivalveametis tehtud personalitoimingute õiguspärasust. Siseminister kõrvaldab PPA peadirektori Elmar Vaheri teenistusest ning nimetab PPA peadirektori kohustesse Egert Belitševi.

Kahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal päeval tähtajaliselt üle Kaitseväe struktuuriüksusesse, kus ta tegelikkuses töötas juba aasta aega, teatas prokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.

Eesmärgiks soodsama pensioni võimaldamine

Kahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset väljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale näiliselt loodud politseiteenistuse staaži ligi kahe aasta vältel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal täitunud nõutav 25-aastane politseiametniku staaž ja tal ei oleks olnud õigust eluaegsele väljateenitud aastate pensionile.

Politseiametniku pensioni suurus on 50% politseiametniku ametipalgast. Pensioni suuruse arvutamise aluseks saab valida viimase ametikoha põhipalga või teenistuse viie viimase aasta soodsaima palgamäära, mida teenisid vähemalt 12 kuud järjest.

Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib menetluse kestel muutuda. „Kuigi inimlikult on mõistetav soov vanaduspensionist oluliselt kõrgemat politseipensioni saada, on nn eripension mõeldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise nõuded täidab,“ sõnas riigiprokurör Maria Entsik.

„Süsteemi ärakasutamine isiklikuks hüvanguks ei ole ühelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi ettenähtust kõrvale kalduda. Reeglid kehtivad kõigile ühte moodi ning seaduse järgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusväärne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igapäevatöö on seista hea käitumise korrektsuse ja õiguspärasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus võib olla käsitletav kuriteona,“ lisas riigiprokurör.

Menetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel läbi kaitsepolitsei ametnikud.

Seeder: teade politseijuhile kahtlustuse esitamisest on šokeeriv

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder nimetas politseijuhi Elmar Vaheri kriminaalkuriteos kahtluse alla langemist šokeerivaks ning kinnitas, et korruptsioon politsei kõrgeimal astmel nõuab kangeimat võimalikku karistust.

„Teisipäevane teade, et kaitsepolitseiamet on esitanud kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektorile Elmar Vaherile on šokeeriv. Kuigi Vaher on ka varem silma jäänud õiguslikult kahtlase käitumisega, näiteks kasutanud PPA krediitkaarti kõrvaklappide ja jalanõude ostuks, siis nüüd on ta saanud otsese kahtlustuse kuriteos,” rääkis Seeder. 

Ta tõi esile, et kuigi kahtlustus ilmnes nüüd, leidis selle aluseks olnud intsident aset juba 2019. aastal. “See tähendab, et PPA peadirektor oli potentsiaalselt neli aastat olnud haavatav manipulatsioonidele ja šantaažile. Tegu on erakordselt tõsise ohuga meie julgeolekule, mida kaitsepolitseil tuleb politseijuhi vastutustundetu käitumise tõttu süvendatult uurida,” ütles Seeder. 

Eesti elanike usaldus politseisse on kõrge – 2021. aastal läbi viidud Turu Uuringute küsitluse kohaselt on politsei tööga rahul 84 protsenti elanikkonnast. 2Selle usalduse õõnestamine, eriti PPA kõige kõrgema juhi poolt, on andestamatu. Juba Vaheri ametikohast tulenevalt tuleb kahtlustusse suhtuda ülima tõsidusega ning selle tõeks osutumisel rakendada kangeimat võimalikku karistust, andmaks selget signaali, et korruptsioonil pole Eestis kohta,” lisas Isamaa esimees.