„Meie soov on, et hoitaks möödunud aastal liikmesriikide vahel kokku lepitud joont, mis annab riikidele rohkem paindlikkust ja arvestab riiklikke eripärasid,“ vastas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kadri Laube Euroopa Parlamendi hiljutisele seisukohale, mis muuhulgas näeb ette hoonete energiatõhususe tõstmise kiirendamist.

Näiteks oli liikmesriikide nägemus, et 2033. aastaks tuleks saavutada D-energiaklass eluhoonete keskmisena ehk kõrgema energiaklassiga eluhooned tasakaalustavad madalama energiaklassiga hooneid, mitte ei tuleks renoveerida kõik hooned selleks ajaks D-energiaklassi.

Euroopa Parlament aga pani ette sätestada konkreetsed tähtajad ja tingimused mitte ainult hoonete renoveerimise osas. See on oluliselt ambitsioonikam varasemalt kokku lepitud liikmesriikide lähenemisest. Järgmisena asutakse pidama kolmepoolseid kõnelusi Euroopa Parlamendi, Komisjoni ja Nõukogu vahel, et leida kompromiss. Milliseks kujuneb direktiivi lõppsõnastus, selgub triloogide lõppedes tõenäoliselt aasta teises pooles.

Euroopa Parlamendi suunaga mitte nõus olijad on Brüsseli otsuseid nimetanud sundrenoveerimiseks, millega aga Laube ei nõustu. „Sundrenoveerimine on iseenesest halb sõna. Arvestades Eesti hoonete vanust, on meil väga suur hulk elamuid, kus tuleb renoveerimistööd varem või hiljem niikuinii ette võtta. Renoveerimise tulemusena on hoone ka pärast selle projekteeritud eluea ehk 50 aasta möödumist elanikele ohutu, ei kahjusta tervist ja hoone kütteenergiakulud on väiksemad,“ loetles ta.

2020. aastal kiitis ka Riigikogu heaks hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, mille eesmärk on 2050. aastaks terviklikult renoveerida enne 2000. aastat ehitatud hooned vähemalt energiatõhususe klassi C kogu Eestis. Strateegia kohaselt on järgnevatel aastakümnetel vaja rekonstrueerida umbes 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet. Seejuures tuleb renoveerimise mahte hakata järk-järgult suurendama, et ka ehitusturg jõuaks suurenevate mahtudega järjest kohaneda.

Aprillist avaneb korteriühistutele 80 miljoni euro suurune riigipoolne toetus, kus kuni 50 protsendi ulatuses saab taotleda KredEX-i abi tervikrenoveerimisele. Ent ainuüksi ühest taotlusvoorust kindlasti ei piisa.

„Ülesanne tuleb ära jagada aastate peale kuni aastani 2050. Lähiaastateks on riigil korteriühistute renoveerimistoetuse taotlusvoorudeks 330 miljonit eurot, mis pärineb Euroopa Liidu struktuurifondidest, kuid stabiilne rahastus tuleb tagada ka edaspidi,“ märkis Laube.

Stabiilne rahastus

Just stabiilne rahastus võib saadagi kõigi tulevaste energiatõhususe algatuste teel suurimaks raskuseks. 10. märtsil saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu esialgse kokkuleppe EL-i energiatõhususe direktiivi reformimiseks ja tugevdamiseks. See tähendab, et Euroopa Liit  survestab liikmesriike üha rohkem energiat kokku hoidma.

Esimest korda antakse põhimõttele „energiatõhusus esikohale“ õiguslik tähendus koos liikmesriikidele suunatud nõuetega, et riigid võtaksid energiatõhusust arvesse poliitikas, planeerimises ja olulistes investeerimisotsustes energiasektoris ja mujal. Rahastamist käsitlevaid sätteid muudetakse, et hõlbustada investeeringute kaasamist. Uute sätete kohaselt peavad riigid edendama uuenduslikke rahastamisskeeme ja keskkonnahoidlikke laenutooteid energiatõhususe suurendamiseks, tagades finantseerimisasutuste laialdase ja mittediskrimineeriva pakkumise. Samuti peavad riigid andma aru energiatõhususse tehtavate investeeringute mahu kohta.

Kokkuleppega kehtestatakse 2030. aastaks 11,7% energiatõhususe eesmärk, mis ületab esialgset ettepanekut „Eesmärk 55“. Uue kokkuleppega nõutakse, et EL-i liikmesriigid tagaksid ühiselt lõpp- ja primaarenergia tarbimise täiendava vähendamise võrreldes 2020. aastal tehtud energiatarbimise prognoosidega.

Kokkuleppe kohaselt iga-aastane energiasäästukohustus peaaegu kahekordistub. EL-i riikidelt nõutakse, et nad saavutaksid aastatel 2024–2030 igal aastal keskmiselt 1,49% energia lõpptarbimisest uue säästu, võrreldes praeguse 0,8% tasemega. 2030. aasta lõpuks peavad need järk-järgult jõudma 1,9%-ni. Selliseid kohustuslikke sihttasemeid peab Brüssel oluliseks vahendiks energiasäästu edendamiseks lõppkasutussektorites, nagu hooned, tööstus ja transport.

Omavalitsused hakkavad renoveerima

Avalikule sektorile kehtestatakse uus eesmärk vähendada energiatarbimist aastas 1,9%. Riikide kohustus renoveerida igal aastal vähemalt 3% avaliku halduse omandis olevate hoonete põrandapinnast hõlmab nüüd ka piirkondlikku ja kohalikku tasandit.

Kokkulepitud eeskirjade kohaselt peavad liikmesriigid edendama kohalikke kütte- ja jahutuskavasid ka suurtes omavalitsustes, kus elab üle 45 000 inimese. Samuti muudetakse kaugkütte ja -jahutuse muudetud määratlusega järk-järgult miinimumnõudeid, et tagada 2050. aastaks täielikult dekarboniseeritud kaugkütte ja -jahutuse pakkumine.

Toetus uutele maagaasi kasutavatele suure tõhususega koostootmisüksustele, mis on tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides ühendatud kaugküttega, on võimalik ainult kuni 2030. aastani, samas kui selliste süsteemide uute soojustootmisvõimsuste puhul keelatakse igasugune muu fossiilkütuste kasutamine.

Elektrikulud kontrolli alla

Nädala algul tegi Euroopa Komisjon ka ettepaneku reformida ELi elektrituru korraldust, et kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja gaasi kasutuselt kõrvaldamist. Soovitakse ka vähendada elektriarvete sõltuvust fossiilkütuste hinnakõikumistest ning kaitsta tarbijaid paremini tulevaste hinnatõusude ja võimaliku turuga manipuleerimise eest ning muuta ELi tööstus puhtaks ja konkurentsivõimelisemaks.

„Praegune elektrituru korraldus on aastakümnete jooksul taganud tõhusa ja hästi lõimitud turu. Ent ülemaailmsed tarneprobleemid ja Venemaa manipuleerimine meie energiaturgudega on tekitanud paljudele tarbijatele märkimisväärselt suuremad energiaarved,“ rääkis Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Ta tegi ettepaneku meetmete kohta, mis muudavad energiakulud kogu EL-is stabiilsemaks ja prognoositavamaks. „Kui hoogustame taastuvatesse energiaallikatesse investeerimist, on meil lihtsam saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke ja muuta EL järgmistel aastakümnetel puhta energia edendajaks,“ lausus ta.