„Lendoravate uurija Illar Muul oli üks esimesi inimesi maailmas, kes võttis rippteed kasutusele teadustöö eesmärgil,“ lausus Eesti Loodusmuuseumi kogude spetsialist Leida Ojasoo. „See oli 60-datel Malaisias.“
Illar Muul oli Saaremaa juurtega teadlane, kes sündis 18. veebruaril 1938 aastal. Sõja puhkedes oli tema pere üks paljudest, kes põgenes 1944. aastal läände.
Illari enda sõnul oli ta lapsest peale loodushuviline ning looduse uurimisele pühendaski ta kogu oma elu. Eestisse jõudis ta tagasi vaid korra, 2005. aastal.
Ojasoo sõnul on on väga erilised just mehe joonistatud pildid lendoravatest. „Kui vaadata lähemalt, siis on näha kindlad liigitunnused,“ märkis ta. „Üksikutest pintslitõmmetest on näha, et ta väga süüvis nendesse. Samuti on ka näha parandused, mis minu jaoks muudavad need pildid inimlikumaks – sa näed, et ka tema tegi vigu.“
Värvitoonid on kõik aga Ojasoo kinnitusel liigiliselt õiged. „Teadusele on see väga oluline materjal,“ ütles ta. „Kui meil ongi sellest liigist ainult paar head fotot, siis selline pilt annab loodusest väga hea info edasi.“
Kõnealustel piltidel on kujutatud lendoravaid, keda aga Eestis ei leidu. „Need on Kagu-Aasias leiduvad liigid, kes on meie lendorava kauged sugulased,“ märkis Ojasoo.
Lendoravatest huvitus Illar juba 12 aastaselt ning kirjutas neist siis isegi oma esimese artikli. Näiteks Eesti keskkonnaamet esitas nüüd keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks lendorava püsielupaikade kaitse-eeskirja eelnõu, mis näeb ette võtta kaitse alla 15 uut lendorava püsielupaika Eestis.
Loodusmuuseumis saab näha ka lendorava kolpasid ja nahku, millest näiteks üks pärineb aastast 1972. „Illar Muul tegutses Kagu-Aasias umbes kaheksakümnendate lõpuni,“ lausus Ojasoo. „Siin on meil tegemist Selangori lendoravaga, mille kohta on väga vähe infot. Teaduslikke leide on temast vaid üksikuid ja selline kuivatatud nahk on teadusele väga oluline – me saame tema karvastiku järgi teada tema sugulust ja millises keskkonnas ta elas.“
