Täna tähistatakse rahvusvaheliselt maailma veepäeva, et juhtida tähelepanu üha süvenevale puhta vee ja reoveekäitluse kriisile. Iga neljas inimene maailmas elab ilma puhta joogiveeta ja 44 protsenti majapidamisreoveest ei ole piisavalt ohutult puhastatud.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb igal aastal puhta vee puudumisest ja halvast reoveekäitlemisest tingitud haigustesse 1,4 miljonit inimest. Tänapäeval puudub kogu maailmas 2 miljardil ehk igal neljandal inimesel võimalus saada minimaalses vajalikus koguses puhast vett. Peaaegu pooltel inimestest (3,6 miljardil) puuduvad ohutud kanalisatsioonitingimused.
Tallinna Vesi veekvaliteedi juht Kristiina Soovik kinnitas, et Tallinnas on veetagavarad head. „Seda jätkub sõltuvalt aastast – kui palju on sademeid, kui kuumad on ilmad, kuueks kuni üheksaks kuuks,“ märkis ta. „Õnneks meil on ulatuslik pinnaveehaardesüsteem, kus me suveperioodil vett juurde ka võtame.“
Suvel võib aga vahel olla probleeme põhjavee survega. „Suvel peaks vältima täiendavat kastmist või autode pesemist,“ õpetas Soovik. „Aga reeglina me oleme ikka rikas riik vee mõttes.“
Eestis on puhta joogiveega ja reovee puhastamisega muu maailma taustal väga hästi. Euroopa Keskkonnaagentuuri 2021. aasta andmetel on meie asulareovee puhastamise protsent väga kõrge – 98% ja Tallinnas koguni 100%. Euroopa Liidus puhastatakse nõuetele vastavalt keskmiselt 90% reoveest.
Eesti suurima vee-ettevõtte AS-i Tallinna Vesi keskkonna- ja kvaliteedijuhi Priit Kappaku sõnul teenindab Paljassaare reoveepuhastusjaam ligi 500 000 klienti pealinnas ja lähivaldades. Iga päev puhastatakse reoveepuhastusjaamas 130 000 m³ reovett kolmes erinevas puhastusetapis, et sellest saaks kõigile nõuetele vastav heitvesi. Põhjaliku puhastuse läbinud heitvesi pumbatakse ligi 3 km kaugusele Tallinna lahte.
Tallinna Vesi rekonstrueeris hiljuti Paljassaare jaama mehhaanilist puhastusprotsessi, et saaks reoveest veelgi rohkem eemaldada prahti, liiva ja rasva ka väga suurte koormuste, näiteks valingvihmade korral. Esimesena Balti riikides ja ainsana Eestis on Paljassaare reoveepuhastusjaam varustatud biofiltriga. Puhastusprotsessi käigus eemaldatakse reoveest 37 860 tonni setteid, 1892 tonni lämmastikku ja 242 tonni fosforit aastas.
Toidujäätmeid ei tohiks kanalisatsioonisüsteemi lasta
„Kanalisatsioonisüsteemide tõrgeteta toimimiseks ja majapidamisreovee tõhusaks puhastamiseks saab aga iga inimene anda ka ise oma panuse, kui kasutab reoveekanalisatsiooni vaid selleks ettenähtud eesmärgil. Sinna visatud toidujäätmed ning muu olmeprügi tekitavad kanalisatsiooni- ja puhastussüsteemides palju probleeme,“ tõdes Kappak.
Tema sõnul sõelutakse Paljassaare jaamas reoveepuhastuse käigus välja 900 tonni olmeprügi aastas, mida ei ole võimalik taaskasutada.
Kuigi maitsetu, lõhnatu ja värvitu, on vesi just sellisena parim. Puhta vee tähtsust inimestele on raske ülehinnata, sest puhas vesi on eluks oluline. Vanasti valiti ka elukoht lähtuvalt just vee olemasolust ja kättesaadavusest, kirjutab statistikablogis statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Tänapäeval kasutatakse puhast põhjavett kiiremini, kui loodus suudab seda taastoota. Just veevarude olemasolu ja kättesaadavuse mõttes elame suhteliselt heas piirkonnas. Samas on ka Eesti veekasutus suhteliselt suur ja nii oleme me veevarude kasutusintensiivsuse indeksi alusel 11. kohal Euroopa Liidus.
Kuidas vesi saastub?
Reovee jõudmine pinna- ja põhjavette rikub selle kvaliteedi. Eestis jõuavad saasteained põhjavette kas intensiivselt haritavatelt põllumajandusmaadelt, Ida-Virumaa kaevanduste leketest (mitmesugused jääkreostused) ja ka linnapiirkonnas kanaliseerimata aladelt.
Siiski on kanaliseerimata alade mõju põhjaveele viimase kümmekonna aasta vältel uute reoveepuhastite ja kanalisatsioonivõrkude rajamise tõttu vähenenud. Üldiselt on areng selle poole, et suurem osa tekkinud reoveest puhastatakse vähemalt sekundaarse reoveepuhastuse tasemel. Nii ka Eestis. Sekundaarne ehk bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete kõrvaldamine bioloogiliste protsesside toimel, kuni vesi on nii puhas, et seda võib keskkonda lasta. Sekundaarset reoveepuhastust peetakse tavaliselt keskkonnakaitse seisukohalt vastuvõetavaks tasemeks, välja arvatud juhul, kui suublad asuvad tundlikus piirkonnas.
Mis saab tekkinud reoveest edasi?
Eestis on 83% elanike majapidamine ühendatud teisese reoveepuhastusega. Sellise näitaja väärtusega kuulub Eesti viimaste võrdlusandmete alusel nende 16 liikmesriigi hulka, kus sekundaarse reoveepuhastusega puhastakse vähemalt 80% majapidamiste heitvesi. Kuues liikmesriigis (Taanis, Saksamaal, Luksemburgis, Hollandis, Austrias ja Rootsis on vähemalt sekundaarse reoveepuhastusega ühendatud majapidamiste osakaal tõusnud isegi 95 protsendini ja üle selle. Skaala teises otsas on riigid, kus vähem kui üks kahest majapidamisest on ühendatud tõhusa asulareoveepuhastiga.
Märkimisväärne on, et viimasel kahel kümnendil on mitmel riigil õnnestunud saavutada reoveepuhastuse katvuse drastiline kasv, näiteks Küprosel (18,3 protsendilt 82,7 protsendile) ja Portugalil (27 protsendilt 84,6 protsendile).
Piirkonniti on Eestis erinevused küllalt suured. Põhja-Eestis on 94% elanike majapidamine ühendatud teisese reoveepuhastusega, ent Lääne-Eestis on see vaid 68%.
