„Eesti hoonete renoveerimismaht vastab laias laastus Euroopa keskmisele mahule. Aastas tehakse korda üks protsent kogu hoonefondist. Sellise tempoga aga läheb 100 aastat enne kui kogu Eesti hoonefond korda saab,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli ehitusprofessor ning akadeemik Jarek Kurnitski.
Tema sõnul ei ole Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega hoonete energiatõhusa renoveerimise osas erinevas olukorras. Kesk-Euroopas ei ole samuti 75 protsenti hoonetest energiatõhusad. „Ainukesena eristuvad Põhjamaad, kes on pärast Teist maailmasõda maju soojustanud. Nende ehitatud paneelmajad on paremini ehitatud ja soojustatud kui meil või Saksamaal ja Prantsusmaal. Põhjamaadel piisab väiksematest renoveerimismahtudest võrreldes meiega.“
Saksamaal aga kasutatakse tihtipeale ruumide kütmiseks rohkem energiat kui Eestis. „Nad on osanud veel kehvemalt ehitada kui meil nõukogude ajal. Seepärast on arusaadav, miks see probleem on üle kogu Euroopa,“ tõdes Kurnitski.
Tema sõnul oleme olukorras, kus hoonetes tarbitakse 53 protsenti Eestis toodetavast energiast. „Meil on mida kokku hoida. Praegu oleme aga kaugenemas oma eesmärgist energiatõhususe osas. Üheks põhjuseks on hoonete vähene renoveerimine. Mahud ei ole olnud piisavad.“
Renoveerimine nagu Ameerika mägedes
Ta tõi esile, et Eestis on kokku 22 000 korterelamut ning nendest on kuni 17 000 kasutuses ka aastal 2050. Eesti energiatõhususe pikajaline strateegia ütleb, et kõik nõrga energiatõhususega majad ehk enne 2000. aastat ehitatud hooned tuleb korda teha. Kuna umbes 3000 on juba renoveerotid, siis jääb järgi 14 000 renoveerimist vajavat korterelamut.
Praegust tempot ehk kuni 200 renoveeritavat hoonet aastas tuleks selle eesmärgi täitmiseks ligikaudu kahekordistada. Ent 400 hoonet aastas renoveerida pole seni meile olnud jõukohane. Vaid aastal 2020 suutsime korda teha 293 maja. „Tehnilised lahendused rohkemaks renoveerimiseks on olemas. Ka riigi rahastus on käima läinud ning seda eriti KredEx-i toetuste näol. Selleks suunatakse kuni 100 miljonit eurot aastas ning edaspidi peaksid need mahud veelgi kasvama,“ avaldas Kurnitski lootust.
Eesti probleem on seni olnud ebaühtlases rahastamises. Näiteks kahel eelmisel aastal renoveerimisi ei toetatud üldse. „Ehitusturg ei saa niimoodi töötada. Riigi haldussuutlikkus ei ole sellisel tasemel, mis viiks renoveerimised pidevaks ja seeläbi ka soodsamaks. Kui see jätkub nagu Ameerika mägedes, siis head tulemust oodata ei ole,“ nentis ta.
Kindlus ettevõtetele
Tehnikaülikooli ehitusprofessor Targo Kalamees tõi esile, et renoveerimise laiendamiseks tuleb mõelda ka uutele tehnilistele lahendustele. Üheks võimaluseks on tehaseline renoveerimine, mis annaks ka tüüpkorterite ümberehitusele senisest suurema hoo. „Ettevõtetele on vaja anda kindlus, et nad teeksid oma investeeringud. Kui asi käib endises stiilis, et kord on ja kord ei ole, siis kindlust pole ja eraettevõtlus selle taha ei tule,“ märkis ta.
Kalamees rõhutas, et tüüpkorterelamuid tuleb renoveerida nii või teisiti. Ka nendes peab olema inimestel hea elada, nagu uutes ehitatavates korterelamutes. „Kodus ei tohi olla hallitust, soojuskaod peavad olema minimaalsed, hoonetes peab olema hea sisekliima. Korda tuleb teha ventilatsioon ja küttesüsteem,“ loetles Kalamees.
„Kui ühendame kordategemise vajaduse tulevase energiatõhususega, siis saame kõige parema tulemuse. Kui aga laseme oma hooned veelgi rohkem käest ära, siis nende kordategemine läheb palju kallimaks, kui praegu,“ tõdes ta.
Kiire tegutsemine päästab
Energiasäästu ja hoonete tervislikku sisekliimat tagav strateegia parandab hinnanguliselt 80% Eesti elanike elamis- ja töötingimusi. Kodude ja töökohtade rekonstrueerimine ning kasutusest välja langenud hoonete lammutamine muudab hoonefondi ohutumaks, esteetiliselt kvaliteetsemaks, tervist säästvamaks, paremini ligipääsetavaks kõikidele elanikkonna gruppidele ja taskukohasemaks.
Kuna hoonete terviklik rekonstrueerimine nõuab suuri investeeringuid, on oluline, et võimalikult suur osa rekonstrueerimisest toimuks hoone omaniku initsiatiivil ja rahastusel. Praegusel rekonstrueerimisturul on eesmärgi täitmiseks vajalikud ehitusmahud olemas kõikides hoonekategooriates peale väikeelamute, kuid rekonstrueerimise käigus paljudel juhtudel energiatõhusust ei parandata või parandatakse seda liiga vähe.
„Parem renoveerime oma hooned kohe B klassi tasemele kui ootame teiste järele. Võimalused on olemas ning nüüd peavad ka korteriühistud ja elanikud sellega kaasa tulema,“ innustas Kurnitski kõiki kiiremale tegutsemisele.
temaatik
25. märts 2023 21:49