Linnapea Mihhail Kõlvart kirjutas pöördumises Kaja Kallasele, et valitsusel tuleks sekkuda: Ukraina põgenikel peaks laskma kahes ühiselamus elada, kust Sotsiaalkindlustusamet tahab nad välja tõsta, vähemalt kooliaasta lõpuni. Ümmarguselt 400 elanikule, kes on üldiselt naised ja lapsed, kukub väljakolimise kell 31. märtsil, kuid vabaturult on neile kortereid leida keeruline.

„Olukorras, kus sajad sõjapõgenikud vajavad jätkuvalt inimväärseid majutusvõimalusi, teeb Tallinna linn Vabariigi Valitsusele ettepaneku pikendada Kopli tn 87a ja Mäepealse tn 2 hoonete üürilepinguid vähemalt õppeaasta lõpuni,“ kirjutas Mihhail Kõlvart peaminister Kaja Kallasele. „Palume valitsusel arutada seda küsimust esimesel võimalusel ja anda Tallinna linnale tagasisidet hiljemalt 30.03.2023, et saaksime kavandada edaspidiseid tegevusi.“

Linnapea sõnul on küsimus oluline nii sõjapõgenikele inimlike elutingimuste tagamiseks kui Eesti riigi usaldusväärsuse ja maine hoidmiseks. „Tuleb tõdeda, et Sotsiaalministeeriumi valitsemisala esindajad ei püüagi olukorda inimlikult ja väärikalt lahendada, vaid survestavad niigi keerulises olukorras sõjapõgenikke kiiremini välja kolima,“ seisab linnapea pöördumises muuhulgas.

Kaitseinvesteeringute keskus oleks nõus lepingut pikendama

Kõnealused kaks ühiselamut kuuluvad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK). Kuna hooned seisid aasta tagasi tühjadena, nägi riigi Sotsiaalkindlustusamet neis head võimalust pakkuda ulualust ümmarguselt 400 Ukrainast tulnud põgenikule.

Ühiselamutesse majutamine korraldati RKIK-iga sõlmitud aastase lepingu alusel, kuid see lõpeb 31. märtsil ning SKA ei soovi pikendamist. Nii tahetaksegi, et põgenikud leiaksid eluaseme vabaturult, ehkki see on nende jaoks kallis ja keeruline. Seda vaatamata asjaolule, et RKIK-il kui ühiselamute omanikul ei ole nende tühjaks tegemisega kiiret ja asutuse esindajad oleksid nõus uue lepinguga.

SKA esindajad on põhjendanud, miks neil on ühiselamute tühjaks tegemisega tuli takus, et nende ülesandeks ongi pakkuda vaid ajutisi elamispindu. Põgenikud peaksid otsima edasi korterit vabalt turult või leppima SKA pakutava mõne teise ajutise lahendusega nagu näiteks laev.

Põhja-Tallinna linnaosa vanema Manuela Pihlapi sõnul leidis 16. märtsil Koplis asuvas ühisealmus aset kohtumine linnaosa esindajate, Sotsiaalkindlustusameti ametnike ja sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo vahel. Kuid seal ei leitud ühisosa ning põgenike muredesse suhtuti riigi poolt pigem kriitiliselt. Osales ka Ukraina suursaadik.

„Osa põgenikke kavatseb kolida tagasi Ukrainasse, osa Sotsiaalkindlustusameti pakutavasse laeva, lisaks on vabatahtlikud teinud väga suurt tööd, leidmaks neile üüriturult kortereid,“ kõneles Pihlap. „Sotsiaalkindlustusameti ja minister Riisaloga kohtumisel väljendati seisukohta, et tegemist ongi lühiajalise majutusega, aga see ei vasta tõele, sest põgenikele lubati seal alalist eluaset. Ega ju asjata vabatahtlikud seal ühiselamutes kaks kuud tööd ei rabanud, ei ehitanud seal kõike, kuni kardinapuude panekuni. Milleks seda kõike siis vaja oli?“

Teabeleht: see on alaline eluase

Tõepoolest, aasta tagasi märtsis on Sotsiaalkindlustusamet andnud ühiselamusse majutatavatele põgenikele venekeelse teabelehe, millel seisab, et „antud elupind on alaline, tasuda tuleb kommunaalkulude eest, üüri ei pea maksma.“

Suvel taganes SKA ka lubadusest põgenikelt üüri mitte küsida, sest riigi vara ei tohtivat muidu kasutada.

Manuela Pihlap lisas veel, et praegustel pindadel võiksid põgenikud elada vähemalt kooliaasta lõpuni, sest muidu tekib lastele ja nende vanematele seoses koolide-lasteaedade vahetamisega palju ebameeldivusi.

Põgenike tugiisiku Kadri Viirandi sõnul otsivad vabatahtlikud praegu üüriturult põgenikele sobivaid kortereid, sest loomulikult ei taha keegi minna SKA poolt asemele pakutavasse laevakajutisse. „Iga paari päeva tagant me ikka midagi leiame,“ sõnas ta. Mõned põgenikud on hädaga vastu võtnud ka liiga kalli üüriga kortereid, ehkki ei pruugi hiljem rahaliselt toime tulla.

Kopli ühiselamu asukatele on praeguse seisuga puudu 18 korterit, umbes teist samapalju ka Mäepealse ühiselamu puhul. Mäepealse ühiselamusse kolisid põgenikud Dzingeli hotellist ning nendel on eriti palju koduloomi, samuti on seal rohkesti lastega peresid, mis muudab turult eluaseme leidmise neile keerulisemaks.

10 üürileandjast sobib ehk üks

„Üürikuulutusi on justkui palju, aga umbes kaheksa korterit kümnest tahetakse välja üürida mitteametlikult, aga see ukrainlastele jällegi ei sobi, sest siis ei saa nad linnalt taotleda elamispinna toetust,“ rääkis Viirand. „Kahest, kes 10st üürileandjast järgi jääb, ei pruugi mõni tahta põgenikku, sest kardetakse, et ükspäev istub too bussi ja sõidab koju. Lisaks mängib sageli rolli keelebarjäär, sest üürileandja tahaks oma kliendiga otse suhelda, aga vene keelt eriti nooremates põlvkondades sageli ei osata. Paljud ukrainlased ei oska jälle inglise keelt. Ja see üks, kes kümnest üürile andjast siis järele jääb, on ehk nõus leppima lastega, koduloomadega, ajama asju ametlikult ja oskab vene keelt.“

Viirandi sõnul püütakse põgenikesse lootust süstida, et nad ikkagi Ukrainasse tagasi ei sõidaks. Üldiselt ollakse pärit Donetski piirkonnast ja üks naine oli soovinud tagasi koju Krõvõi Rihi, mis on sisuliselt lahingutanner.

„Küll me leiame kõigile korteri,“ ei mineta Kadri Viirand lootust. Tema arvates on tegemist maksumaksja raha asjatu kulutamisega, sest kui põgenikud elaksid edasi ühiselamus, millega nad on rahul, ei peaks neile maksma toetusi.

Sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht Vadim Ivanov kommenteeris Pealinnale veebruari lõpus, et ameti ülesanne on pakkuda vaid lühiajalist majutust.

“Me ei taga eluruume ja meil ei ole õigust sõlmida põgenikega püsivaid üürilepinguid,” lausus ta. Teisalt ei jätvat SKA tema sõnul kedagi tänavale, ja kes ei suuda ise uut eluaset leida, sellele pakutakse taas mingit ajutist pinda.